Office of the
UNITED KUKI NATIONAL ARMY (UKNA)
Government of KUKI-GAM
General Headquarter
Date: 29-10-2025
KNA/KNO PR DONBUTNA:
Indian constitution noija Manipur State akon Separate administration deliing State kivaihom doudal UKNA in lemna *CHIBAI* kahin peuve.
Thubul'a *MUVANLAI-ACCORD* phattep lhingdi ahitah jeh in hilchenna chomcha:
Accord hi KZC(CSOs jouse thalhenga) leh organisation in Nam makho a dia kinoptona a kisem ahin, hichu 60 days joule Mipi kiphin ding (KZC makaina), Manipur office/thil ho kikhah ding chujou teng le Nam sepai te in violence kipan ding (Firing) tihi Mipi lah a kitah-lang le ahin, Hinlah VANGSET umtah a amasa ding KZC jong masot sang'a, na control lamvai uhi organisation minsetna dia nabol u hijongle NAMPI VANGSETNA ahi. Ahin, UKNA vang got chaisa akihitai. Mipi a dia pan nalah thah diuva tem nahiuve. CSO control louva CSO toson Nam sepai ihi soh diuvin katem uve.
PR DONBUTNA HO:
1. SUM DON THU: KNA/KNO Stipend Lhaseh a mu-jing leh nomtah a in-lim a VIP treatment muho in bon Ground rule palkeh a inson/Service/Mimal ho sum hitih chan nahin donjing'uva apelou na kap thei ule, Keiho Gamlah a income/source neilou Nampi a dia Jail tang/Thina toh, neh le chah, ana asa boipi hon avel vel jong hilou Letter Head Mangcha a taona/ngehna kanei u, ape-lel ho jong Meichang changkhat beh a kikap khalou hi navet lel uham? Koi tobang ahahsa behseh jong kikihoupi a ajokham ngailut jalla apeh kihetthempeh hinalai ahi. Chule Nam miten ichanna Nampi gal akhohsah em ti kivetna ahi. Hijeh chun Aphai! Tua kon Sum Ie Pai mass contribution hi boldau hite itiule kanom uve. Adong ape thakhat kiti hi Nam mite thagam na di tohgon ahin keihon vang adong aum le kaboldiu ahi. Organisation pona a Eihin kithopiu atongkha aumle Thepmona ama aman akipoh ding ahi.
2. KHUT-LHA THU: Non SoO kahi vang'un kami kasau ijat na tha uva nakilep mang kigot uva, na jat mi State police/Sepai ijat namatsah u hitam? Keihon vang lhepmona ason-son hin nei chunga natoh kanei ule Nam Sepai-pasal lungchang'a KIPHONNA LE AJEH hilchenna kanei uve. ljem tia keiho bolkhelna kanei u jong-le seithem bollouva *Pupa custom* kajui'un bol dinga kilom kamol so jinguve. Khut kilha jouse KNO level aumkha-pon, KNO makai pa'n Nampi na ahibangtah a atoh le keihon jong kadinpi sau ahi. Eima bolkhel panpi bolna a kiloikhomna min lai-lah hi bollou aphai. Koi tobang Nam johdoh leh organisation noise chu ama mimal hina-a na hin kitong thou thou ding, KNO level hilou ding ahi.
*3. MEDIA DEMNA THU:* Media a SoO dem dem gotna peh-ding ahile Democracy gam hilou tina hiding ahi. Indian constitution Artcle 19(1)A dungiuija Citizen jousen pomdan, ngaidan aseitheina tha(rights) anei ahijeh a Nam mite namphu a akam sip peh lou aphai. UKNA vang anompan Seiphatna/Demna sangtah kampao alha'u akimun hinlah akiboipi poi, ajeh chu eiseipha, eisei se chu amaho rights ahi tia kilahpeh a Nam natoh dihtah a chepi ding bou kiboipi ahi. Demna seisetna ithoh lel diule Nam Lamkai dia itahlou u tina hiding ahi.
Thuchai nan, UKNA hin India Sepai kikap lou India Danpi noija Jalenna idel nau Nam Galkap akihin, KNO Lamkai in kitup tah a Mipi Movement nasuh hat uva Gal aphatcha kap di natiule a support sa kahiuve. Hinlah, Electoral politics tua nakipat uhi nangah uva Election masang le Winter Parliament session kah a gal ipat diuvin temna kahin nei uve.
DEPARTMENT OF INFORMATION, UKNA
UNITED KUKI NATIONAL ARMY (UKNA)
Government of KUKI-GAM
General Headquarter
Date: 29-10-2025
KNA/KNO PR DONBUTNA:
Indian constitution noija Manipur State akon Separate administration deliing State kivaihom doudal UKNA in lemna *CHIBAI* kahin peuve.
Thubul'a *MUVANLAI-ACCORD* phattep lhingdi ahitah jeh in hilchenna chomcha:
Accord hi KZC(CSOs jouse thalhenga) leh organisation in Nam makho a dia kinoptona a kisem ahin, hichu 60 days joule Mipi kiphin ding (KZC makaina), Manipur office/thil ho kikhah ding chujou teng le Nam sepai te in violence kipan ding (Firing) tihi Mipi lah a kitah-lang le ahin, Hinlah VANGSET umtah a amasa ding KZC jong masot sang'a, na control lamvai uhi organisation minsetna dia nabol u hijongle NAMPI VANGSETNA ahi. Ahin, UKNA vang got chaisa akihitai. Mipi a dia pan nalah thah diuva tem nahiuve. CSO control louva CSO toson Nam sepai ihi soh diuvin katem uve.
PR DONBUTNA HO:
1. SUM DON THU: KNA/KNO Stipend Lhaseh a mu-jing leh nomtah a in-lim a VIP treatment muho in bon Ground rule palkeh a inson/Service/Mimal ho sum hitih chan nahin donjing'uva apelou na kap thei ule, Keiho Gamlah a income/source neilou Nampi a dia Jail tang/Thina toh, neh le chah, ana asa boipi hon avel vel jong hilou Letter Head Mangcha a taona/ngehna kanei u, ape-lel ho jong Meichang changkhat beh a kikap khalou hi navet lel uham? Koi tobang ahahsa behseh jong kikihoupi a ajokham ngailut jalla apeh kihetthempeh hinalai ahi. Chule Nam miten ichanna Nampi gal akhohsah em ti kivetna ahi. Hijeh chun Aphai! Tua kon Sum Ie Pai mass contribution hi boldau hite itiule kanom uve. Adong ape thakhat kiti hi Nam mite thagam na di tohgon ahin keihon vang adong aum le kaboldiu ahi. Organisation pona a Eihin kithopiu atongkha aumle Thepmona ama aman akipoh ding ahi.
2. KHUT-LHA THU: Non SoO kahi vang'un kami kasau ijat na tha uva nakilep mang kigot uva, na jat mi State police/Sepai ijat namatsah u hitam? Keihon vang lhepmona ason-son hin nei chunga natoh kanei ule Nam Sepai-pasal lungchang'a KIPHONNA LE AJEH hilchenna kanei uve. ljem tia keiho bolkhelna kanei u jong-le seithem bollouva *Pupa custom* kajui'un bol dinga kilom kamol so jinguve. Khut kilha jouse KNO level aumkha-pon, KNO makai pa'n Nampi na ahibangtah a atoh le keihon jong kadinpi sau ahi. Eima bolkhel panpi bolna a kiloikhomna min lai-lah hi bollou aphai. Koi tobang Nam johdoh leh organisation noise chu ama mimal hina-a na hin kitong thou thou ding, KNO level hilou ding ahi.
*3. MEDIA DEMNA THU:* Media a SoO dem dem gotna peh-ding ahile Democracy gam hilou tina hiding ahi. Indian constitution Artcle 19(1)A dungiuija Citizen jousen pomdan, ngaidan aseitheina tha(rights) anei ahijeh a Nam mite namphu a akam sip peh lou aphai. UKNA vang anompan Seiphatna/Demna sangtah kampao alha'u akimun hinlah akiboipi poi, ajeh chu eiseipha, eisei se chu amaho rights ahi tia kilahpeh a Nam natoh dihtah a chepi ding bou kiboipi ahi. Demna seisetna ithoh lel diule Nam Lamkai dia itahlou u tina hiding ahi.
Thuchai nan, UKNA hin India Sepai kikap lou India Danpi noija Jalenna idel nau Nam Galkap akihin, KNO Lamkai in kitup tah a Mipi Movement nasuh hat uva Gal aphatcha kap di natiule a support sa kahiuve. Hinlah, Electoral politics tua nakipat uhi nangah uva Election masang le Winter Parliament session kah a gal ipat diuvin temna kahin nei uve.
DEPARTMENT OF INFORMATION, UKNA
No comments:
Post a Comment
Comments not related to the topic will be removed immediately.