JIRIBAM REPORT by a pastor

Zan nitak (06.06.'24) in Vengnuam, Jiribam a i saptuamte inn 32 hal leh khetsiat in om hi. Unaupa Muangpu kum 40 mi, a inn ua pan pikhiak a om in, a tanchin kithei zom nailou hi. 

Tuzinglam in khosung mi 15 sepaihte'n vapi khe thei in a camp uh (Kadamtala ah) kem lel uhi. 

Mission Compound, Jiribam lam ahihleh, i school (Jiribam Model High School) a sepaih duty te'n school campus leh mun lemtang khenkhat a koih khawm in veng ua, a inn leh mite bit uhi. 

Buaina hong kipat phutna ziak ahihleh, meitei khat Sarat Kumar Singh kichi sisa a muhkhiak a om in, ei singtang mite hon ngoh un hiai teng hong piang ahi. 

Mission Compound lamte'n kipuak khiak lunggulh mahle uh sepaih lam te'n ngam nailou uhi. A situation a tense mahmah ziak in. 

I SAPTUAMTE LEH I MI I SA TE BITNA DING PHATUAMNGAITAK IN, THUMNA IN AHIHTHEI' PA KIANG NGEN NI MAW🙏🏻🙏🏻🙏🏻

👉🏻From Rev N Tuanglang D/S Vangai Division
Share:

JIRIBAM BUAINA | UPDATE TAMLOU

07.06.2024: Jiribam lam buaina toh kisai chipchiar in theihtheih hinai kei mahleh, Vengnuam (Jiribam) context ah, tuhun tan'a akithei tan tamlou enzual le: Jiribam, Vengnuam ah inn 32 vel suksiat leh haal in om hi. Tu'zinglam dak 3:00 vel in khosung mi 15 vel sepaih-te'n va pikhethei in, tu'n sepaih camp (Kadamtala) ah kemlel uh hi'n kigen hi.

Veng a inn teng bel kaang vek chih theih dinmun hi'n kigen a, amau 'peace agreement' ana _maintain_ uh ahihna ah, huai hunsung a, neih leh lam leng hunkhop ana pawkhe khin di ua gingtaat ahihban ah, numei-naupang leng sawt a ana kinawnkhe khin uh hidan in theih'in om hi.

Jiribam (Mission Compound) lam ahihleh Jiribam Model High School a sepaih duty-te'n school campus leh mun lemtaang khenkhat a koihkhawm in, venbitna pelel ua, a inn leh mite bit uhi.

Zan nitak a mimang (Lallianmuang @Muangpu) kichi pen ahihleh, thu kizadan in, a inn ua pat pikhiat a om hi in, tutan' atanchin theihzom hinai tadih lou hi.

Buaina hong kipat phutna abulpipen ahihleh, Meitei (Talpak) khat Sarat Kumar Singh kichi, zan in sisa in muhkhiat in om hi. Hiai pen ei siangtang mite hon ngoh in, Uchathol hon haal pan ngal ua, huchia ahong sousan' ziak ua hiai bangteng hong piang dan ahi.

Jiribam sung a Eimi' Area omte:
1. Vengnuam (kihaalta);
2. Songkoveng (kihaalta);
3. Raniveng (kihaal tadih lou).

Tutan in le a situation 'tense' mahmah lai dan hi'n amunlam a omte'n gen uhi.

*Note:* Jiribam tungtang ahihleh Army-te'n sawtpek in community heutu teng samkhawm ua, _"Offensive pan' masasa kou' gaal ahi"_ chi'n ana kilempih uh hihchituak hi. Huai toh kiton in, tua Army te'n avengbit zawh kei zel ua leh bel _another Sugnu_ hong himai leh kilawm hi. Gaal lai a *lemna (peace)* chihchih bang tuh _chance_ kipiakna toh kibang ahi.

©𝐙𝐨𝐠𝐚𝐦 𝐈𝐧𝐒𝐢𝐠𝐡𝐭ツ

Share:

NIA arrests one militant Commander

NIA Press Release
 
NIA ARRESTS ONE MILITANT COMMANDER FROM IMPHAL  IN TRANSNATIONAL CONSPIRACY TO EXACERBATE MANIPUR VIOLENCE
 
New Delhi, 6th June 2024
The National Investigation Agency (NIA) on Thursday arrested a key accused from Imphal Airport in a case relating to a transnational conspiracy by insurgents and terrorist gangs to exacerbate the Manipur violence and spread terror in the north-eastern states.
 
Thongminthang Haokip @ Thangboi Haokip @ Roger (KNF-MC) has been arrested under various sections of IPC and UA(P) Act in case RC-24/2023/NIA/DLI, which was registered suo moto by NIA on 19th July last year.
 
The conspiracy had been hatched by Kuki and Zomi insurgents backed by terrorist organisations based in the north-eastern states and in neighbouring Myanmar with the aim to exploit the current ethnic unrest in the region and wage war against the government of India through violent attacks, as per NIA investigations.
 
The accused was found to have been involved in attacks on security forces at various places during the ongoing insurgency and violence. He was in touch with the insurgent group, Kuki National Front (KNF)-B of Myanmar, for logistics support to aggravate the volatile situation in the state of Manipur and create terror in the minds of the people.
 
NIA investigations have revealed the accused had met the leaders of PDF/KNF-B (Myanmar) for supply of arms, ammunition and explosives for use in the current phase of violence in Manipur. He has admitted to have participated in several armed attacks against security forces and on the opposite group in the current crisis in the state. He has also admitted being member of Kuki National Front- Military Council (KNF-MC) and United Tribal Volunteers (UTV).
 
Further investigations are continuing to identify and track others involved in the conspiracy and scuttle the terrorist outfits' plans to destroy the peace and stability of the north-eastern region.
Share:

KUKI WOMEN ORGANISATION FOR HUMAN RIGHTS APPEALS TO DC CCPU


Share:

Manipur University : Notification

Share:

Zomi Council congratulates Mr Alfred

ZC | CONGRATULATORY NOTE
Lamka, the 6th June, 2024
Share:

ZOGAM PAN MILIP ALANG VAL GALTAI

05.06.2024: Chin State buppi mimal 500,000 val deuh lak ah 250,000 val bang galtai khiata ci hi. SAC in thuneihna hong tuhkhiat a kipan April 2024 dong Chin State buppi ah a kisusia Biakinn 116, Zato 26, Pilsinna Sang Inn 49 phata ci in CHRO in pulak hi.

© Tedim Times
Share:

PROTEST AGAINST SEXUAL VIOLENCE IN LAMKA

Protest Against Sexual Violence in Lamka.
Organized by Zo Women Uncensored, in collaboration with student organizations.

Venue: Nute Bazaar, Lamka
Date: 7th June, 2024 (Friday)
Time: 2-4 pm.

A rapist is a rapist, an abuser is an abuser.
Irrespective of tribe, colour, creed, caste or faith.

Let our Constitutional Rights be heard!
Find the perpetrators and punish them according to the law of the land.

Please come and extend your support.

🔴🟡🟢 
Share:

Damdei Christian College: Admission Notice 2024

Koitobang Damdei Christian College a BA/B.Sc admission kibol nom a um a ahile, admission kibol pan thei ahitai. Hetding phabep ho chu:
1. Admission fee hi, BA - ₹7500/- ahin, B.Sc - ₹8500 ahi.
2. ⁠Gamsung boi jeh in, Tuition fee hi course lhung kei a kila lou ding *FREE* ahi.
3. ⁠College Bus hi KPI-Damdei chan jong lhai ding ahi.
4. ⁠Tupet a sumle pai Hahsat jeh a admission kibol joulou a um jongle College Authority ho toh kihet to a, admission akibol thei ahi.
5. ⁠Admission Form le Prospectus dei a um a ahile, ₹200/- peh a kilah thei ahi. College phah ding hahsat na nei hon +919366637879 hi contact bol a kilah thei ahi. 
Share:

KIPA THUSEINA: ITLF

Tuni date 6th June 2024 ni in Tuila Area Henglep Sub-division akon in Frontline Volunteer ho neh  ding  changchang ITLF Relief & Medical ho kom ah eihung peuvin ahi. Tuila Area mipi ho chung ah Pa Pathen min in kipathu sangtah in isei in, chimtih neiloua thilpha abol nachung uvah Tuila Area mipiho Pathen in phatthei naboh cheh tao hen🙏

Thilpeh: 1. Rice - (50kgs) 15 bags.

Gam le nam a ding a natoh khompiu ITLF thakhel in:

Mangcha Thangzawm
Convenor,
Relief &  Medical Department
ITLF 
Share:

BJP IN LUNGKHAM LEH KIPA AKOP E: S. Mangkholen Haokip

INDIA sunga political party tamjongleh, India's Independence jouva pat tunichanna, the most prominent political party tenichu BJP leh INC ahunghijing lhonne.

BJP in Central Government ahinsemkit dingin aumtai. Hijehchun akipah uvin, hibangse asohjenguve. Ahinlah, akipanau hi lungkham khoisat nan ajuijingin, kipa leh lungkham akoptauve.

Ipijeh a kipah uham? Term 3 kijomma lengvai ahinpohdiu ahitai. Hichu, koiham akipahlou ding?

Ipijeh a lungkham uham?
TDP pary hon a demand uchu ahileh, "Speaker post neipeuvin, cabinet minister post 5 neipeuvin, hiche lah achun Home le Defence jong jaotha ding ahi" tin kiletsahtah in thu aseitauvin ahi. 

Alangkhatna JDU party hon a demand kit uchu ahileh, _"cabinet minister post 4 neipeuvin, hiche lah achu *Railway* leh *Finance* jong jaotha ding ahi. Chuleh, Central Government in atumbeh a Bihar gamsung atumkhohsah dehset ding ahi"_ tin kiletsah hoitho tah in, akio akampoh kit tauvin ahi.

Portfolio alen cheh, athupi cheh, it-umtah cheh phaldohding kitchu thil hahsatah ahi. Hiche post ho chu TDP le JDU apehdoh uleh, amaho party sunga BJP dinga thi-ngam a hungpangjing hon ipi alemlo diu hitam?

TDP leh JDU party teni jaolouva Government semthei ahikitpon, BJP dinga lungkham umtah khat vang ahitai.

Party chomchom toh kigomkhomma coalition government kisemkhom kiti hi alhou jipon, thaset umtah khat ahi. Ajehchu koima lung kitohjou jing lou ahi. Insunga iji-icha, inu-ipa, isopi cheng lungbon kitohjou jing louva, politics a tohkhompi jouse lhunglhaisah jingding kitichu hahsa ahi.

TDP le JDU lamkai teni jonghi kichom lele, jamdoh lele, dinmun kichehlou thoche tobang ahikit lhonnin ahi. Lunghol hahsa cheh, milepche cheh ahilhonne. Amahi party toh itihchanpi hungkivop jou diu hinam, tihojong gellouthei ahipoi.

👆Hichu central government ki form dingdan thu chomcha isei u chomkhat khongaikit uhitin...

👇Eiho Manipur context chomcha seikhomkit uhite.
Kuki-Zo chate ikitilmeh uvin, INC Candidate Alfred K. Arthur isondoh tauve. Thengsellin kiseileh, Kuki-Zo chate vote jalla nahchangsalla kaidoh ahi. Meilhei Thoubal Kakching langhon NSCN-IM toh akitho tohchet uvin, 100% NPF Candidate Timothy Zimik apeuvin ahi. Kuki-Zo chate milepche mikitahlou phabepmin NPF anason jongleh, atamjo 70% tobangin INC chu vote kipe ahi. Hitiho jalla hungkaidoh ahi. Lungdon umtah khatchu ahileh Churachandpur constituency sunga NPF in vote tampi amu chu lungdon umtah ahi. Hijongleh, INC akaitan, kipa aume.

INC Candidate Alfred K. Arthur leh aloiho vote campaign a ahunguva chu, nampi lamkai hotoh agreement ipi naneikhom uvem? Agreement chu written record um hinam? Separate administration chungchanga pan ahinlahding hinam? Kuki te ahin favour ding hinam? Tun akaidohtan, nakinopto nau agreement chu navelvet khom loulai uham? Hichengse hi nam mipiten ahetnom tauve.

*MP Election masanga nuijat umtah, lohso umtah phabep ho nungvet kit uhite*

1). Koiman nomination file aboltheilouding, MP Election atet theilou ding ahi. Boycott kibolvang ahipoi.

2). (Lamka based ITLF) : INC isot chehdiu ahi. BJP in eikhohsahtapouve. INC beltaute

3). (Sadar Hills based COTU) : Koiman vote alhah theilouding, ahinlah boycott vang ahipoi. _(Polling station munkhat munni a vote akilha kit thouvin ahi)_

Nuijat umtah, tamtah jong aumnalaijin, seibe da taute. *"Chutitheilouding ahi, boycott vang ahipoi"* ipikiseina ham? Boycott ibolleh bol ngalding, ibollouleh bolda ngalding ahi. *"Tanglu-ne, tangkong ngol"* kiti tobangbep ahi Hichepet chun Kuki Inpi Manipur (KIM) thu jong koiman alapon, KIM jongchu uhpoh ngamlouvin, amei anakhuptan ahi.

Seikhel masa, bolkhel masa, gelkhel masa ho akonna tukit-tuban leh kihilna lesson ineitheinadiuva themkhat hungkitahlang ahi. Tukit tuban leh kilungtohmo sesu a iumkitnaloudiuva, imitmonau neokhat highlight hungkibol ahibouve.

Achaina (conclusion)
Koi party kaihenlang, koi party in Central government semjongleh, Kuki-Zo chate dingin kineppithei kisonpithei khatcha aumpoi. INC vang chu hileh, neokhat beh upai umtheijep ding ahi. Pathen tailou eihodingin kinepnading dang aumtapoi.
Share:

PARTY WISE VOTE: LOK SABHA ELECTION 2024

Party wise results of Lok Sabha Election 2024 as on 4th June 2024

2019  BJP 303 & INC 52)

2024 ( BJP 240 & INC 99) 
Share:

Kudos to the ITLF Medical team!

The ITLF Medical Team has done a remarkable job in providing medical checkups and treatments to various frontline areas. Seen here is their Medical activity at Kangvai. 
Share:

ZYA in kipakthu gen

ZYA leh ZMA in Cyclone Remal victims, Mizoram ading panpihna pia in Mipi te kiang ah kipahthu gen uh.

Apaisa date 28/05/2024 ni a Cyclone REMAL ziak a Unau Mizoram te'n vangsiatna namen lou tuak ua, Inn leh lou tampi asiat ban ah Mihing 33 in sina atuak uh panpih nading a  Online donation ban ah date 4/6/2024 ni a Charity mobile Roadshow tung tawn a mipi te thawkhawm panpihna te tuni 5/6/2024 in Central Young Mizo Association (CYMA) khut a tung ding in  Group YMA te office, Hmuia Veng, Lamka mun ah piak khiat na va kibawl hi. Hih panpihna sum piak khiat thei na pen mipi te i pankhawm na uh ahih man in Online tung tawn a sum hong thaw te leh Charity Roadshow a panpi  na hong pe tute tung a kipak thu i gen uh ahi. Mipi'n  panpihna apiak thei na ding ua Online tungtawn a pan ana la kha te leh Charity Mobile Roadshow ni a, Unau Mizoram a te khual na ziak a gim leh tawl khawksa lou a pan hong lak pih lasasiam Artistes *Lelte Awardees &Team Lyzon* te, *ZMA Lingsiphai leh S. Munnuam Unit te* ban ah mimal a hong pang kha teng tung ah kipak thu ka hong gen uh hi.
Tutung a panpih na i piak khiat theih uh ahi leh
*Rs. 3,04,321/- (Three lakhs, four thousand, three hundred and twenty one)* ahi. Hihpanpihna piak khiat theih na ding a sum-leh-pai, neih-leh-lam,  tha-leh-zung a pan la kha te teng teng i biak Pasian in a le tampi in hong gualzawl chiat ta hen.

*Ei Unau Zosuan,sisan khat te sung ah ki it na hong pung sem sem ta hen!*

Sd/-

Lianzalal
Gen. Secretary,
ZYA, GHQs. 
Share:

NDA GROUP MEETING

Share:

1st Muslim-woman MLA in Odisha

Odisha a ding a Muslim  numei MLA kai/ching masa pen Sofia Firdous INC(India Nation Congress ) party  ading  ahi. Sofia Firdous in Assembly kitelna ah  Cuttak seat-ah vuazohna tangin  history  siam a, India Independence amu nuah a kipat Odisha khangthu a dia Numei Muslim MLA masa pen ahi..📜

✳️✳️✳️✳️✳️✳️✳️✳️
🕊️Z🅾️U PENGPELEP 🕊️
Share:

NOTIFICATION: MANIPUR UNIVERSITY CANCHIPUR

Share:

PROMOTION MUTHAK: Pu E Muanthang Vaiphei

Pu E. Muanthang Vaiphei* s/o (L) Upa Khamzadong tu le tu Income Tax Inspector ah semzing lai chun Income Tax Officer (ITO) din promotion ala mutai.

Ama hi tule tun Kochi, Kerala ah posting ahin, akaisanna chung ah i group tungtawn in kipakpina isulang uh ahi.

Lalpan maban ale lawting zelthei din mapui in umpi zel tahen.

CONGRATULATION..!!!
Source: Kanam Vaiphei 
Share:

Kuki-Zo NEET-UG result 2024

EIMI NEET-UG result 2024
   1.Francis Jamkhohau Haokip -650
  2.  Songkhanmon Baite-621
3. Chingngainem Touthang-569
4.Kezia Mangbiakdik-565
5. Zotanlien-559
6. Philip Laditsak Zote-551
7. Lhinghoikim Haolai-550
8. Isaac Muanlal-538
9. Lhingneiching Haokip-533
10. Chinggelkim-521
11. Ch Hatneihoi-513
12. Lunneikim Haokip-504
13. Lamginthang Sitlhou-504
14. Thangminlen-499
15. Vannunhlhimpuii-496
16. David Lammuansang Guite-496
17. Ngaihthenkim-494
18. Seikhotinthang- 484
19. Paul Zairemthang-480
20. Den Jefferson Vaiphei-477
21. Satlunlal Hmar-468
22. Hatboithem-464
23. Ruth Lhingneihoi-456
24. Nenghatnei Vaiphei-454
25. Gloria Ramneivar-450
26. George Hauchinkhup-444
27. Lunkhogin Haokip-444
28. Thanggouhou Haokip-429
29. Sylvia Tingthianhoih-429
30. Jericho Lalbiaksang-415
31. Sophia Nempihoi-411
32. Hoineichong Guite-410
33. Elis Hoineithem-390
34. Ramhmangai Huolngo -389
35. Helen Sangte Guite -389
36.Khummuanching-388
37. Solomon Angu-386
38. Sumtanlian Guite -385 

📝 Kindly add full name (to avoid double entry) and score 
📝Scores are against a total of 720
Share:

Bong mang Neitu Suina

Zoveng lamgei tuilah a Bong khat Kia a, ZYO  relief center Bijang loubuk ah etkol ahin. Anei tu te'n lungsiet tah in Friday tan a hing la ding in ikitheisah uhi.

ZYO-GHQ
Info & Publicity 
Share:

Dorcas Veng Relief Centre leh Youth Hostel RC a omte mehding Ngasa piakna nei

Dorcas Veng Relief Centre leh Youth Hostel RC a omte mehding Ngasa piakna nei; YPA Dorcas Veng in Kipahthu Genna nei

Tuni tarik May 4, 2024 zingkal Dak 7:30 AM in C.T.Lian Guite leh G.Thangvansang @Thangsang Guite, FMPB Missionary makaih in Youth Hostel Relief Centre leh Dorcas Veng Relief Centre te ah meh ding Ngasa 38Kgs. leh 16Kgs. tuak piakna va nei uhi.

Hiai Ngasa te mi phatuamngai thohkhom tute ahihleh New Bazar
Nga zuakte leh Team CT Lian Guite apat ahi. Thohtute hiai anuai a bang te ahi uhi.
1.Pi Lalrinmawi Nga 5Kgs.
2. Nu BemBem Pangal Nga 5Kgs.
3. Nu Thamban Pangal Nga 2Kgs.
4. Nu Mawi Hauzel Nga 5Kgs.
5. Nu Asana Pangal Nga 1.5kgs.
6. Nu Bemsana Pangal Nga 2Kgs.
7. Nu Hekim Nga 3Kgs.
8. Pa Lunpi Chonmang Vaiphei Nga 6Kgs.
9. Nu Neipi Nga 2Kgs.
10. Pa Tuanga Naulak Nga 3Kgs. leh
11. Thangsang Guite leh C.T. Lian Guite Nga 16Kgs.
Nga Total= 54Kgs. ahi.

Hiai meh ding piakna hun a Relief Centre a om ten kipah etsak na in khut te beng zuazua in Pathian kiang ah kipahthu gen uhi.

Hiai hun ah C.T.Lian Guite in hichi bang tamlou lou i thohkhom te in piak a om te/asangtute thapia mahmah ahihdan gen in, ahon thohkhom te tung ah leng kipahthu genna nei hi. Piakkhiakna in Thangsang Guite in IDP te adin thumna neisak in, kipak tak chiat in kikhen uhi.

G.Kamsanglian, Secretary, YPA Dorcas Veng in in mehding/Ngasa petute tengteng banah hiai piangkhiakna ding a panla leh kalsuantu Pu C.T.Lian Guite leh Thangsang Guite tung ah YPA Dorcas Veng sik-in kipahthu genna nei hi. Dorcas Veng Relief Centre a omte ading a Ngasa mehkhak masakna ding ahihman in, deihsaktute leh miphatuamngaite tung ah YPA Dorcas Veng in kipahthu genna nei hi. 
Share:

Manipur LS Election 2024

Share:

S Jamir wins in Nagaland

Heartiest Congratulations to Hon'ble President, NPCC Sir. Supongmeren Jamir on this successful Lok Sabha Election 2024.

Thank you Lord Jesus Christ, The Entire Congress Party workers headed by Sir.GK Zhimomi and all the voters of Nagaland for this unprecedented victory.🙏 
Share:

Mr Pramod speaks out

Share:

Dr. Bimol Akoijam wins Inner Manipur

📢 Lok Sabha Election Results 2024 📢

BREAKING | Congress' Dr. Bimol Akoijam wins from Inner Manipur LS constituency.

#LSPolls2024WithNET
#LokSabhaElections2024 
Share:

TEDIM | INN VAAN’ HUAI HI

03.06.2024: 27th May 2024 ni pan in Tedim ah kikapna a-om'na hang in Tedim khuasung pan in alem' nana ah gaal kitaai ciat hi. Gaaltaai kaal in a taai lo pawlkhat in mi' inn teng ah luut in a deihdeih uh la uh, cih thuging om hi.

Tua ahihman in ei' inn ciat zuan a, inn ciah in angeina bang in i om' ding ikigen nuam hi. Inn lam a zuanzuan pawlkhat zong omta hi. Van zong nawn khia nawn kei ni. I inn te uh vaan' (visit) huai hi.

Ref: Tedim Times
©𝐙𝐨𝐠𝐚𝐦 𝐈𝐧𝐒𝐢𝐠𝐡𝐭ツ

Share:

KIK-KSOB Thuphon

THUPHON
KIK-KSOB MONTHLY RELIEF DONATION
Date: 3rd June , 2024

Amasan Karnataka gamsunga cheng Kuki-Zo chate jouse kangailutnao chibai kahinbol uve !
Manipur gamsung a jat le nam kikah a boina kum khat ahung lhintoh kilhonin  jokham kham a gam le nam adia KIK-KSOB in relief donation ihinbolnao jong kum khat ahung lhingtan ahi. Gam le nam ngailutna jalla pan hinla jing nule pa chule nungah gollhangho ho chunga kipathu sangtah KIK-KSOB in ahung kiphong in ahi.

Karnataka state, adeh a Bangalore khopi, hi Kuki-Zo chate ikititnao munpi khat ahitoh kilhonin nam mipi tampin kingoichona leh mongtah a chenna inei uvin nampi dia hamphat lentah khopi khat ahi jing e.  Ahin kum khat sung KIK-KSOB in gam le nam adia relief donation ahin kichepi jing penhi akiven ahileh lungkimlouna tampi akimudoh in ahi. Bangalore khopi sung sehseh a cheng Kuki-Zo chanu chapa mijat hi 5k (sangnga) chunglam ahitan, hinlah nampi adia lhaseh a relief hinpe jing mijat hi          100-150 bou ahi jing in phamo akisalheh jenge.

Kuki-Zo nam mipin hibang galpi akidou jinglaija mongtah-a Bangalore khopi sunga cheng Kuki-Zo chanu/chapa atamjon ijat inam gentheina ikihetmosah uva, lainatpina ineiloupao hi KIK-KSOB in akipona lheh jengin ahi. Gam le nam ingailutnao hi anatoh ajoh ivetsah phat u chu ahitan, ahin atamjon kamchang keuva bou gam le nam ingailut  paohi aphamo lheh jeng e.  Hitobang vangset umtah dinmun'a um ihitah jeh uvin, hiche chung changhi KIK-KSOB in lunggiltah in akigelkhomin, nisim 28th May, 2024 nikhon hiche thudolla hin resolution khaotah anakilan, anoija hin nam mipi (Karnataka sunga cheng Kuki-Zo ho) hetthei din ahung kitah lang e.

"Karnataka gamkai sung leh Bangalore khopi sunga cheng Kuki-Zo chanu chapa jousen Membership (KIK/KSOB) akilah cheh ding ahi. Membership (KIK/KSOB) kilah jousen gam le nam huhna dia jokham kham a monthly relief donation KIK-KSOB in akibol channa apeh jing ding ahi. Membership (KIK/KSOB) le Monthly Relief Donation pelou koi hileh, ijemtia boina hahsatna aneikhah leh KIK-KSOB in kiboipi louding ahi (i.e., Membership le monthly Relief Donation ania apeh jing ngai ding ahi)"

KAKIPAH UVE !

(Pa Lalboi Haokip)
Lom-Upa
Kuki Inpi Karnataka

(Gl Sangpu Chongloi)
Relief Representative
Kuki Students' Organisation, Bangalore 
Share:

KWCA IN CM RELIEF FUND PEH DOHNA NEI

Kipa um tah in tuni 4th June 2024 ni kho in CM RELIEF FUND ding a Aizawl a um sopi Cheng in ina tuo-khom u agom a Rs. 42,500/- chu Chief Minister Lalduhoma khut a KWC min in pehdohna ina nei thei un ahi.

Hiche kin a din mi 06 ana kikal suong in chule CM Lalduhoma le Government thah kipapi na in KWC min in Puonsil peh na kin jong ana kinei pai2 in ahi e.
Hito bang a iki thuokhom nau va sum-le-pai, Tha-le-jung a hung pang Tahchapa-Tahchanu jouse chung a avel in Kuki Welfare Committee Aizawl min in kipa thu sangpen ahung kisei in ahi.

Kithokhom jing u hitin, kitosot jing u hitin, machal jing uhite 💚🙏🙏

Info & Pub
Kuki Welfare Committee, Aizawl 
Share:

Nagaland congratulates Mr Jamir!

Share:

Vote counting begins at Peace Ground

Lamka ah vote sim na kipan ta e.
Vote simna mun: Peace Ground Tuibuang. 
Share:

Biggest Watermelon in Mizoram

Mizoram a huan/lou a  Dawnpawl lian pen a  record aom kg 23.5 agih ahi.

📌ZPP}} 03rd June 2024📌
FJ. Thangliana, Cherhlun te inkuan in   Mizoram a theigah thah Dawnpawl  lian pen, kg. 23.5 gih tha gahkhia hi.

A Dawnpawl tha khu Africano variety hi in, a  khua Cherhlun Tuiphai gam a a ching/atu uh ahi.

Tukum  Dawnpawl a ching te uh lian thei mama a,   kg 15/16 vel  hitang pi hi.  Tukum in  quintal 60 vel lah ding in ki lamem uhi.

Dawn khu  kg 23.5 agih khu  May ni 27, 2024 a aloh uh hai a,  Horticulture department heutute kungah kipahthu genna in laan/pelhia  uhi.

Horti minister kung tung in, minister in sum paiah asom ziah in   FJ.Thangliana te inkuan in  dawng/la  utlou hi.

A ma a Mizoram a Dawnpawl  lian ber record chu N. Vanlaiphai ahi a,  kg. 20 gih ahi.

✳️✳️✳️✳️✳️✳️✳️✳️✳️
🕊️Z🅾️U PENGPELEP 🕊️
Share:

James Biaklian Delhi ah mualliam

Pa James Biaklian (32) s/o (L) Pa Khuplam & Nu Cingngaihkim of NLK  Gocinkhup Veng tulaitak a Munirka, New Delhi a khosa in Sunglam damlouhna ziakin tuni 03-06-2024 dak 2:30pm velin hon mualliam san a, aluang zingchiang in CBA Delhi saptuam inntekna toh Delhi mun ah vuiliam hi ding. 
Share:

James Siambiaklian Samte Delhi ah Mualliam

Sanggampa James Siambiaklian Samte luangdamsah Innlam a thot ding dan SPUNER Delhi Police te toh kibuaipi lel2 hi. Zingchieng zingmawng nai 10.  a.m a Safdarjung hospital Delhi a P.M (Post Mortem) kibawl ding. Bawl jo chie Innlam a thot ding ahile AIIMS a Embalming kibawl ding in Mortuary a koi hidi. Thai Wednesday zingkal chie Indigo a hing ki thot ding ahi. Sil kisai te hoi tah a apei thei nading in thumna a thei va ui. 
Share:

Thusim chom: Flight Attendant

ZT || June 3, 24:

Thusim chom:

Hiche hi Lena kitinu Flight Attendant nu thusim ahi. Amahi Ajipa Romeo thi jeh a rest alah a um ahie anatohna a konna! Lha khat jouva anatoh ajopkitna Lenna a alen masat ni hin, Ajipa Romeo toh kibang chet khat seat A37 a tou amu in ahi. Adatmo behseh in hoitah a amunom jeh chun, Coffee adom in agapen ahi. A nervous thim in a coffee chu abohluo tan ahi. Lena jong chun tolla akun in glass chu agah lahgot le ahai bing in akonden gotai. Chiphat chun aloinu Cassandra chu ahung in Lena chu Cabin lang a apuitai. Chomkhat jouvin Lena chu ahunglim doh in ahai lhungtai. Akigellin kamang ham atah ham atin phaten lung ageltai. Aloinu koma ajipa Lim avetsah in ahile, Cassandra jong chun adatmo tan. Phaten agelkit in khatvei gahoupi ing kate atin, achitai, chiphat chun Pasal kom alhun phat seidi ahetlou mannin Sorry sir agati tai! Chiphat chun pasal pan jong akhohpoi atin, a Business card chu alahdoh in apien ahi. Hung in na dress kasuhnen man, reimburse kaboldi nahe atitai. Business card chu avetle amin Robert akitai. Amapahi company khat na CEO anahie, ajipa chutoh sun le jan anahitai.

Lena chu alungdong vallin, Romeo Nu Garcia kimupi din ageltai. Lenna kingah ngah chun, a car akitollin, kotchu agasu tai. Hichun Garcia chun kot ahin hong tai. Thil um danchu Lena in Garcia kom a aseitai. Chiphat chun, Garcia in lim bom khu galan atitai. Avetsah tai, lim a chun, chapang apiengkop ni auntai. Aumdanchu Romeo le Robert hididan anahie. Garcia jipa athiphatna Chapang ni avahjou lou di jeh a, khatpa Robert chu orphan a athahdoh anahidan aseitai. Chiphat akihou hon in Robert chu kimupi din aseilha lhon tai. Hitichun, Lena in Robert chu email athottai. Reply ahungpoi, hapta khat jouvin, message ahung tai. Hichun Lena le Garcia jong chu kigosan aum hon in Bu le me ahon hon in, hitichun akisa boi hontai. Apung lhin phat in, kot a bell chu ahung ging tai. Hichun kot ahonle Garcia in Robert chu amutai. Akikoi hon in sottah pi akaplhon tai. Robert jong chun athusim umdan anu Garcia chu adongtai. Hitichun Romeo athi vang chun, Robert in athahbeh in kingailut naleh insung lhing chu ahinso kittai. Hitichun kinepna thah aumkit tai.

~Zalengam Times 
Share:

Indian Army AGNIPATH Recruitment 2024

*  Vacancy      : 46,000 Posts
*  Job Role     : Agniveer
*  Qualify        : 8th, 10th, 12th
*  Age             : 17 to  23
*  Salary         : Rs.30,000 - 40,000/-
*  Location     : All Over India
*  Selection    : Physical, Medical
*  Apply Mode: Online

This message is very useful for the job seeker. Kindly share this information with at least one group, Benefits of *AGNIPATH*

1st Year: Rs.21000 × 12 = Rs. 2,52,000
2nd Year: Rs.23100 × 12 = Rs. 2,77,200
3rd Year: Ra.25580 × 12 = Rs. 3,06,960
4th Year: Rs.28000 × 12 = Rs. 3,36,000
*4 Years Total = Rs.11,72,160*

Retirement Time after 4th Year: Rs.*11,71,000*

Grand Total after 4th Year = Rs. *23,43,160*

Plus:
1. Excellent Army Training,
2. Food, Clothes, Boarding & Lodging @ Army Regimental Life for 4 years.
3. Disciplined Lifestyle and
4. Matured Mindset.

*Job Offers* after 4 Years from:

1. Tri-Forces (Army, Navy, Airforce)
2.. CRPF
3. Railway Protection Force
3. GRP
5. CISF
6. BSF
7. Customs & Central Excise
8. Forest Departments
9. ONGC
10. IOCL
11. HPCL
12. Indian Railways
13. State Police
14. Banks
15. Airports
16. Seaports
17. Traffic Police Depts
18. Toll Plazas
19. ATMs
20. NMDC
21. SAIL
22. All Central PSUs
23. All State PSUs.
24. Task Force
25. Corporates like TATAs, Wipros, Mahindras.
26. Private Security Agencies
27. Logistics Companies
28. Cargo Companies
29. Warehousing Cos.
30. Road Transport Corps (RTCs)
31. Private Transport Cos.
32. Airliners (Indigo, SpiceJet, Tata Vistara etc etc)
33. Community Policing.
*and Many MORE...*

And, youth get excellent training to face rioters/looters/anti-social elements.

So, Dear YOUTH, please urgently learn that AGNIPATH is very important in your life and a Great Gift. No doubt in it.

And, *10% Quota for Agniveers in Coast Guard, Defence, Civilian Posts, and in nearly 100 Defence PSUs & Defence R&D Units* viz....
1. Hindustan Aeronautics Ltd (All 38 Divisions/Units of HAL and HAL JV Companies)
2. Bharat Electronics Ltd (all 10 Units)
3. Bharat Dynamics Ltd
4. BEML Ltd.
5. Mishra Dhatu Nigam Limited (MIDHANI)
6. Mazagon Dock Shipbuilders Limited (MDL)
7. Garden Reach Shipbuilders and Engineers Ltd (GRSE)
8. Goa Shipyard Limited (GSL)
9. Hindustan Shipyard Ltd
10. Advanced Weapons & Equipment India Limited
11. Gliders India Ltd
12. Troop Comforts Ltd
13. Armoured Vehicles Nigam Limited (AVNL)
14. Munitions India Limited (MIL)
15. Yantra India Limited (YIL)
16. India Optel Limited (IOL)
17. Defence Research and Development Organisation (DRDO) Labs/Units
18. Advanced Centre for Energetic Materials (ACEM)
19. Advanced Numerical Research & Analysis Group (ANURAG)
20. Advanced Systems Laboratory (ASL)
21. Aerial Delivery Research & Development Establishment (ADRDE)
22.Aeronautical Development Establishment (ADE)
23. Armament Research & Development Establishment (ARDE)
24. Centre for Air Borne System (CABS)
25. Centre for Artificial Intelligence & Robotics (CAIR)
26. Centre for Advanced Systems (CAS)
27. Integration of Strategic Systems
28. Centre for Military Airworthiness & Certification (CEMILAC)
29. Centre for Personnel Talent Management (CEPTAM)
30. Centre for Fire, Explosive & Environment Safety (CFEES)
31. Centre for High Energy Systems and Sciences (CHESS)
32. Centre for Millimeter Wave Semiconductor Devices & Systems (CMSDS)
33. Combat Vehicles Research & Development Establishment (CVRDE)
34. Defence Avionics Research Establishment (DARE)
35. Defence Bio-engineering & Electromedical Laboratory (DEBEL)
36. Defence Electronics Applications Laboratory (DEAL)
37. Defence Scientific Information & Documentation Centre
38. Defence Food Research Laboratory (DFRL)
39. Defence Institute of Bio-Energy Research (DIBER)
40. DRDO Integration Centre (DIC)
41. Integration of Strategic System
42. Defence Institute of High Altitude Research (DIHAR)
43. High Altitude Agro-animal Research
44. Defence Institute of Physiology & Allied Science (DIPAS)
45. Defence Institute of Psychological Research (DIPR)
46. Defence Laboratory (DL)
47. Defence Electronics Research Laboratory (DLRL)
48. Defence Materials & Stores R&D Establishment (DMSRDE)
49. Defence Metallurgical Research Laboratory (DMRL)
50. Defence Research & Development Establishment (DRDE)
51. Defence Research & Development Laboratory (DRDL)
52. Defence Research Laboratory (DRL)
53. Defence Terrain Research Laboratory (DTRL)
54. Gas Turbine Research Establishment (GTRE)
55. High Energy Materials Research Laboratory (HEMRL)
56. Institute of Nuclear Medicine & Allied Sciences (INMAS)
57. Institute of Systems Studies & Analyses (ISSA)
58. Institute of Technology Management (ITM)
59. Instruments Research & Development Establishment (IRDE)
60. Integrated Test Range (ITR)
61. Joint Cypher Bureau (JCB)
62. Laser Science & Technology Centre (LASTEC)
63. Electronics & Radar Development Establishment (LRDE)
64. Military Institute of Training (MILIT)
65. Mobile Systems Complex (MSC)
66. Microwave Tube Research & Development Centre (MTRDC)
67. Naval Materials Research Laboratory (NMRL)
68. Naval Physical & Oceanographic Laboratory (NPOL)
69. Naval Science & Technological Laboratory (NSTL)
70. Proof and Experimental Establishment (PXE)
71. Recruitment and Assessment Center (RAC)
72. Research Centre Imarat (RCI), HYD
73. Research & Development Establishment (Engrs)
74. DRDO Research & Innovation Centre (RIC)
75. Scientific Analysis Group (SAG)
76. Snow and Avalanche Study Establishment (SASE)
77. Snow and Avalanche Complex
78. Solid State Physics Laboratory (SSPL)
79. Terminal Ballistics Research Laboratory (TBRL)
80. Vehicle Research & Development Establishment (VRDE) 
Share:

KOIMA KATAHSAN TAPOI: Pr. Thangkhomang Suantak

KOIMA KATAHSAN TAPOI

(Akiseipha a neigel teiding ahin, ipi hile nasimchai masat lou leh nei moh oimo hih in)

Hiche thu (Quotation) hi kei sei ahipoi, ama hi inamsung uva Pathen ging politician (MLA/MDC) khat ahibouve. Koi ahivang kiseidoh dahen, amahi nampi ngailutah khat ahin nampi dia alhaile na akon a ikineppiu, Namlamkai, CSO, Inpi ho, chule houlamkai ho hindan amu a kon a ahinsei doh ahi. AThusei chu kalunga hin amang theipon hijeh a chu  ama thuseiya kon a chu kenjong kamudan kahinseinom ahi.

Tahbeh in kenjong, "Koima katahsan tapoi," 

1. MLA/MDC ho katahsan tapoi:* Mipi vote a kaidoh a japi natong ding ahin, ama ding bou kigel a julesa a nea mipi le Pathen hepha lou ngen ahiuvin nampi vainung ding agelkhoh pouve.

2. Nam lamkai ho katahsan tapoi:  Nampi min a inchen kisem ngen, nampi joh doh ding ngen tobang ahin. Amading bou kigel ngen, nampi vainung ding gelkhoh le Pathen ging aumpoi.

3. Haosa hojong katahsan tapoi: Haosa ho jong gam ngailu, khochaga ngailu le Pathen ging aumpon,ama insung le ama nopsahna ding bou gelkhoh a khochagaho kivahnaa nei ngen ahiuve.

4. CSO ho katahsan poi: Nampi ngailutah dan a kigel a asunga ama inchen ki khohsah ngen, julesa a hikho mang ngen.

5. Officer hojong katahsan poi: Anatoh nauva kitah lou corruption dimset, nopchonna hinkhoa dim u, kitahnale Pathen gin ding khohsa lou.

6. Govt. servant (sorkal natong) hojong katahsan tapoi:* Got. natoh neo khat akimu pou ule julesa nehna a neibep atam un, inchen khohsah le Pathen ging aumjipoi.

7. Theology simsang ho jong katahsan tapoi:* Pathen thugil aholdoh uva houbung kikhen ho dihlouna ahin mudoh uva Houbung kikhen ho kigop nathei thutah ahin pohdoh diuham tia kiki neppi ahin, hichu hitalouvin Houbung denomination chom chom a kikhenna ho joh hi aning akah akhol (research abol) un degree lahnan anei jotauve. Chule athep gilnau hin houbung a kikhelna lentah ahinpoh lutding ham tia ikineppiu ahin, a degree u joh chu aumna houbung a tohmun kiholnan ahin neijotauvin kikhelna aumdeh poi. Chule aumna denomination hoa tohmun amulouteng denomination dang ah lhahthei aga kihol jiuve. Kimkhat in NGO bolnan aneijiuvin, kimkhat in ma denomination thah khat ahin podoh jiuvin, houbung kikhen bena ahijitai.

8. Houlamkai hojong katahsan poi: Kaumna houbung (denomination) hi dihham dihlouham? Pathen thutoh kitoh hinam ti sang in aumna houbung miho lunglhaiding agelkhoh in, a pension kah a minset louding bou akigelkhoh uvin, thutah seingam aumpouve.

9. Koima houbung (denomination) katahsan tapoi:* Ama umna houbung cheh dih akisah un, Houbung dih chu ipi ham ti holding ago pouve. Hinlah houbung hi akikhen chan a Pathen Houbung toh akitolou kilang jing ahi.

10. Pathen thusei, Pastor/ Evangelist (crusade/camp boljing ho) jong katahsan tapoi:* Pathen thutah le lhagao mangdingho sang in Houbung mihon abolphat diu leh athuseiman sum atampeh diu bou akhohsah jouve. Mi kisemphat ding seiya ama hinkhoa Pathen thu kimudoh lou atam e.  Pathen thu kivahna a nei dan in akilang bouve.

11. Ka Pengthah e tiho jong katahsan tapoi: Kapeng thah e tia ahinkhoa Christa limle mel kilangdoh chomlou. Chule  apolam a peng thah toh abah vang  asunglam akikhel dehlou.

12. Mihaoho jong katahsan tapoi: Ahaosatnau akiletsahpiuvin chaga meithai, vaicha genthei khohsah louvin nopsah na bou agelkhoh un houin kaingap aumtapouve. Mi vet a Pathen gingtah dan a kilang hojong  alungthim u Pathen a kon in agamlha bou uve.

13. Mivaicha hojong katahsan poi: Mivaicha hohin Pathen bel u henlang kitah leu kilomtah ahi. Hinlah houin kai thasepen, kitahloupen, atao hatloupen, Pathen to kigamlat pen ahijiuve.

14. Kei jong hi katahsan poi (Keijong kakitahsan poi): Ajehchu;
(1) Ken mi mitmona kamu a koima katahsan loubang in minjong kamitmona ho hi muteiyintin keijong koiman eitahsan ponte, chuleh
(2) Ken katahsanlou No.1-13 chan ho dinmun a khun kei umjong leng ima kahichom lou maithei ahi. HIjehchun Kei jong hi katahsan poi.

15. Katahsan mikhat bou aum e ama chu nahet khah am?: Kei hin koima katahsan lou ahin, Ama vang hin koima tahsanlel aneipoi. Koima mitmona ahol poi. Koima ajumso ngaipoi. Koima ataimo ngaipoi. Ama hi koima dang ahipoi, chonsetna neilou chonse mihemte khel a thingpel a hung thi Vanlal Chapa huhhingpu Jesu Christa chu ahi. Amahi nahetkhah em?

Thugeilhe:
Ken katahsanlou No.1-14 ho lah a khun  Pathen ging a atohna a kitah tah mi aum e. Hinlah tamlou maitheiyinte. Amaho chung a hin Pathen ichan in alunglhai tadem? Nangjong najao dem? Min atahsan louvang a aguh a Pathen lungdeiya hinkho manga thilpha boljing aume, amaho chu iti ochat um hitam?

HIjehchun ken nang akatahsan lou bang a nang in jong kei neitahsan louding ahi. Hinlah eini kitahsan tolou chu thupi pen ahipoi. Amavang aguh a eivelhi jing uva isamjang changeiya simtohsa a koi jing (Mtt.10:30), thilpha thilse ibol velhijing Pakai Pathen tahsan thei mi hina teiding joh ngaitoute.

Ajehchu leiset hinkho hi twimei tobang bep ahin, hijehchun tu leiset hinkho ineipet, idampet, phatpha ineipet, lungheina ding phat ineipet chule hinkho jatchomcheh le itohnau, ikihinsonau jatchomcheh hohi Pathen to kinaina le Pathen lungdei natohna a iman uva tu leiset hinkho abeiteng van a tonsot a huhhingpu I Pakai  Christa to tonsot a chengkhom teidin kigocheh ute tia Pakai mina ikitem u ahi.

(Akiseival angeimo aumkhah le ngaidam kahinthum e) 

~ Pr. Thangkhomang Suantak
L. Semol 
3/6/2024
Share:

KUKI INPI CHANDEL: NAM MITE HENGA HETSAH LE TEMNA

Lamka le Chandel - Tengnoupal gamkai kijopmatna ding Gun vadung ah hin mun 2 ah lei dona tohgon achelha jingin ahi.

1. Zalenphai-Molnoi Bailey Bridge: Hiche Lei hi Kuki Inpi Chandel mopohna noiya kibol ahi.

2. K. Molnom-Kholmol Selloitha Bridge: Hiche Lei hi KCA Gunpi mopohna noiya kibol ahi.

Achesa 25.05.2024 nikho a Manipur government in suhset ding agot chu K. Molnom Selloitha bridge hi ahi. Lhang sung mite jouse kithokhoma lungkitoh tah a Manipur government lungput kidoudal a chuleh asuse dinga hungkon ho kiting ahi. Ajing in Chandel Addl. SP le SDO Chakpikarong in Seilloitha Bridge Construction Committee ho komah khatvei bou seh neivet sah uvin, ima susepo uvinge achutilou leh Meilhei hohi Army ho toh kitho a hunglut dingu ahi, ati phat uva apet a um lamkai chengin kigel khoma aphading gelna a thal le hem imacha polut louva amaho cheng bou chu lei kidona mun anakivet sah ahi. Hinlah ginchat loubeh in lei kidona muna alim u ahung viral phat in  Meilhei hon amaho deitah narratives ahinsei uvin, phamo akisalheh in ahi. Hichun Chandel gamkai a CSOs ho jouse kihaokhomna akineiyin hiche Selloitha Bridge construction hi achesa nisim 25.05.2024 nikho a Kuki Inpi Chandel in Press Release ana kibol banga kichepi jing ding, Manipur Government in ipi sei jongleh nam mite kithokhoma natoh boljom ding ahi tin, kiphatsahna akineiyin ahi. Mabana jong Government in suhset ding ahin got jongleh tin le ha tho a nam miten kiting ding chuleh Manipur Government in ave dinga ahinsol aum jong leh koima kilutsah talou ding ahi ti hetsah ahi.

Hijeh chun Kuki Inpi Chandel in igam sung u Lamka – Chandel – Tengnoupal districts kijopmatna Gun Lei teni (Zalenphai-Molnoi Bailey Bridge le K. Molnom-Kholmol Selloitha Bridge) hi dodoh teitei ding akigongin, sum le pai, tha le jung chuleh taona le thumna a eihin kithopi ding uvin, nam mite hengah temna ahung kibole.

Issued by:
Information & Media Cell,
Kuki Inpi Chandel

No. KICDL-PR-26
Date: 3rd June 2024 
Share:

"I manghilh baih thei tel uh..!" : Evan. Timothy Tuolor

Lamdang taka Pathian in a hutkhiak tehi, lamdang taka Toupa ki puksan khanak eive.........Nupi khat tawh ka holimna uh hon gen zual leng......... !!! A pasal hi govt. sepna nei ahi. Bangchi dana sepna ana neikha nahi ua, sum sung umaw? kachih leh azinun "Lamdang lua eive U Timothy, Pathian khut mah mah ahi. Sepna neih di kinepna le kanei het kei uh, ka hihna unle phalo, sepna awng a awm chih kazak un lekha kava submit tei ua, interview a ava pan leh hon la mawk uh, tutan inle lamdang kasa lai achi.A hih leh tulai na insung dinmun uh bang achi a kachih leh, Apa penin zu a donna, nitaklam chia chu ka buai thei uh aka, amah chu mi hoih mah mah, hilele zu a dawn chia kilehkhup toh kibang himai, a lungsim se petmah achi veh........ Hon honkhe tu Pathian hi ki manghilh baih deuh zaw hi, Amah beia hing thei la om hetlo.......... 

Amak emaw i khovel uhih, lamdang taka Toupan a panpih ta ta te hih gitlouh le ki gilo diak eide aw chih theih a om eive. Lehkha hoih taka sima, lohchinna hong ngah tezaw a hinkhua ule ana hoih deuh a, sual ale a puk pah pah kei uh. Kei le telin..... lamdang taka Toupan a lawng khak te mah mah hih hoih le haksa kisa deuh chu eiveh. I tun phakloh Toupan hon tungsak chi a Pathian lau mah mah di hi omtak,a gilo ta ta a kipang zawmah lai.........!!!Taksa khosakna hita henlan khalam hitaleh Toupan tuam taka alam touh tezaw ki om eive, bang ziaka ibul patna manghilh pah pah ihi ua. Hichibang te himaw Toupa thangpaihna le sang diak ei de aw kachih hun om eive. 

Samson en leuchin, lamdang taka Pathian in mi asuah eivoi. Manoa leh azi hi ching, ta le pai theilo hinapi Israel tate Toupan a hotkhiak ut luat ziakin anu le pa Toupan tapa hoih tak apia a, a sam a hoia, nek siangloh a nekkei nakleh hat den himai..... Khantouh lama le khangtou deuh deuh. Sihal zathum nitak khata man thei nathei ta ua hia? Sahang le vompi tele kelno sawisaka sawisa thei pa kha ahong chapo a, anu lepa thu manglo, Pathian Amah bawltu leh mite tung et dia omsak pa manghilh a hinkhua ahong zat hial lezaw nungak naran le hilo, nawhchizuak nu thu thu a om mai dan hi, melma te ut uta sawisa pa hisek kha mipite maia naupang in uino kaih a kai, naupang pan athu thu a sawisa maimah hi. Huai kia ahi kei, a hatlai hilo, a hatlouh nunga buh gawizan tudia pang zawmah. Lamdang taka Toupan a lam khiak, Pathian taisantu nahih leh akina kin in kilehkik meng ou, Toupa thangpaihna na tuah chiah hoi kawma hon gawt in, thuak mah mah ta naki chih nung ale na thuaklai Toupan hon en ngam lotel di ahi. Sual nasem dia Toupan ahon bawl ahikei,Aman ahon zat utluat ziaka mite tunga hon koihsang ahizaw. Na insung a khantouh theih non hetlouh le "Nangziak mah" hikha theilai ahih manin Toupa lamah ki lehkik meng meng ni. Toupa tawh nitaklam hun  zatnuam.

*via social media
Share:

ITLF: Kipahthu genna

Tuni date 3rd June 2024 (Monday) ni'n saptuam thum a pat in Frontline Mess a ding antang honglut a, a nuai a bang ahi.

1.MELC Head Ofiice:
Rice (50kg) 8 bags & Dal 6 kgs

2.NTBC (M):
Rice 25 kg (1 bag)

3.NTBC Lamka. RC Road:
Rice (50kg); 2 bags

Atung a i taklat saptuamte tung ah, ITLF Relief & Medical Department in kipahthu sangtak in i gena; i biak Pathian in alehtampi in malsawmta hen!


Relief & Medical Department
I T L F

Share:

Windstorm in Moreh

🇵🇪MOREH Hui leh gua akithua in Thingphung tele kipuk,mun khen khat a le Hui hat nalai dan ahi.
03.06.'24
Share:

Recent Posts

Popular Posts

Local News

Articles

SUBSCRIBE

Thangkhal Bible in Mobile

Mobile phone a Thangkhal NT Bible koih ding dan

Read Thangkhal NT Bible

JOIN KV fb

ZOMI FINS

PHOTO GALLERY

THANGKHAL COSTUMES
TBCWD TOUR 24-Sept-2022
Kulhvum Prayer

Blog Archive