SAIKUL HILL TOWN ✍️ S. Mangkholen Haokip

NORTHERN Kukiland, Sadar Hills East sunga *Saikul Hill Town* din mun hi ivetleh, akhangtoupoi tithei ahitapoi.  Mihem ngaichat jouse kimsella kimu ahitai. Health facility, education centre, business and commercial sector, electricity, telecommunication, chuleh adangdang jong nitinnin akhangtoujinge. Sumchoi jong atamthim tah jeh in, dukan hojong nikhang-lhakhang abangjengtai. Thilman hojong  kol hon asahjatjat nel-louva kipe ahitahjeh in, sumchoilou migenthei nunao chapang chuleh meithai chaga ho dingin thilchoh vang ahahsa thimtai. Kol dukandar thiljoh hon jong kiletsah hoitho tah in, thilman adeidei asah uvin, _"nachohnom leh kichoh inlang, nachohnomlou jongleh akhohpoi, achoding avatpoi"_ ati ngampel jengun ahi. 2023 kumchun sumlei ahungkikhah in, thilcho ding jong akimujoupon, Saikul Hill Town bazaar leh dukan jouse jong lhanggo lai abangjengin ahi. Ahinlah, 2024 apat chun sumlepai lhanghoh twilong ahungbangkit tai. Vanchunga konna sum hungpul lha abah phatnin, thil man jong ahungkal jenge. Dukan bol hon thilman anop jatjat asah vangun, customer hochun min asahjat sanga tamjepma pejengding bangkhun lunggel aneikit uve. Hichun sumchoi atamtai ti avetsah ahi. Thilman kalsahbep sumchoi ho chu mihao tahtah ho ahidehkitpouve. Future plan neilouho, sum kikhol lou ho, sum mu petna nengjengjung, sum aneiloutengleh sakhao gobetna dah lele ho ahiuve.


*Dukan bol kol ho hindan*
Kol dukan bol hohi mingol khatcha aumpouve. Sumkolveina munpi (trade centre) a einei u ahi._*"Hiche mun hi kagam ahipoi, phatkhat leh kahungkondohna mun kajot thouthou ding nikho hunglhungding ahi"*_ tihi alungthim uva umjing, ging jing khat chu ahi. Hijeh achu, future plan akisem uva, saving bou aboipiu ahitai.  Indian History a kimu, *East India Company (British)* ten 1600 kumma India sunga sumkol ahungvei uva, achenden tobangu ahi. Khonunga adalhah vangun, India haosatna sumlepai jouse akipohmangtauve. Hitobang system toh kilouthim ahitai. Egamsunga kolnamse khat kiletsah hoitho thimma apao thei leh kisonpi khat aneije, tihojong hetdohthei ahikitne.

Jatdang kol-le-vai ho isemsem sangun eiho kisemtaute, gahtiding jong semthei le tumthei eimi businessmen khatcha iumkitpouve. Lungneo toh ikopkit uve. Eiho thiljoh chu midanga sanga mantamjo kit ahi. Kol ho mama toh kikhutjopding chu eidinga hungphachomjo dinga aumtengleh, eimi dukan sanga Kol ho dukan joh mitampin ajot kit ji ahitai. Eiho hindan hi ivetleh, haodoh gangchel ding, mitphetkah louva maltong hou tobang hiding lungtup inei uve. Dangka 10/20 hohi imachan igelpouve. Jatdangho chun, *"asumpi (capital amount) atohkhahlou pouleh, siki-makhai aton jongleh apha ahitai, hiche siki-makhai chengkhat chengni hochu, tamtah akigopkhom tengleh, ahungtongdoh thouthouve"* atijiu ahitai. Chuleh batna pehthei pehmo jong ahetchensel kit u ahi.

Economy khantoutheina dinga sumhol, sum man dan, sumkolveidan, sumkhol dan, kikhi dan, thep angaije. Sumkolvei kiti vang hi mingol ho leh milungneo ho boldingchi vang ahipoi. Economic terms -- per capita income dungjuija loss and profit, input and output, chuleh market value ho vettohchetna jatdang business ho khokhelna lunggel nei ngai ahi

*Conclusion (thu khumkha)*
Saikul gamkaisunga avat, alhinglal, alhasam aumtapoi, tichu iseitauve. Ahinlah avat khohtah, mipi ngaichat lenpen chu lamlhah khomol ahi. Pucca  road (koilas dul lheng) lampi bouseh avattai. Amasapen dingjoh anukhahpen in ikoitauve. *Go themkhat ajuh leh bonlhoh, nisa asat leh vutvai,*  hitobang dinmun ahilaichansea khantou machalna dihtah umtheilou ding ahi. Amin jong "Hill Town" kiti ahi. Constituency munpi khat jong ahi. Block headquarter khat jong ahikitne. Bazaar sungkah sehseh beh koilas kisungjongleh lungdam umdom nante. Main town sung laitah akhohse dehsetne. Khat le khatnin koilas ahinsung belbul jin, lhakhat jong chejoulouvin asepaikit ji tai. Tukum kumbultil langchun, koilas ahungkisungin, quality maitain kibolloudan chu mikhatnin ahin viral sahtai. Asemhon ahinjummah uvin, kinelbaotamna aumdehchetne. Hiche lampi kisemjongchu lhakhat lhani jouvin amangthahtan, lampi kisemjong ase paipai kittai. Saikul gamkaisunga lampi thu akiseitemgleh seiding atam'e. Gamsung lamkai ho mitmo ham, mipi mitmo ham, ahilouleh ahitidingmonga pathen laitan ngap ahidem? Ukeng le votthro nehon kolse lah dunga jong koilas lampi akisemthei uve. Ehsan honjong khosung vengsung Leikai/Leirak jousea koilas lampi akisun uve. Eiho a ipi itichom ham? Lamlhah khomol (road connectivity) jouse koilas dullheng akisunkahsea khantou machalna ineitheilou diu, chuleh gaal jong ijo loudiu ahi. Development kipatna bulpi chu "lampi" ahi. 

~ KUKILAND INDIA 🇮🇳
Share:

No comments:

Post a Comment

Comments not related to the topic will be removed immediately.

Recent Posts

Popular Posts

Articles

SUBSCRIBE

Thangkhal Bible in Mobile

Mobile phone a Thangkhal NT Bible koih ding dan

Read Thangkhal NT Bible

JOIN KV fb

ZOMI FINS

PHOTO GALLERY

THANGKHAL COSTUMES
TBCWD TOUR 24-Sept-2022
Kulhvum Prayer

Blog Archive