We have lost more than a person. We’ve lost a brother, a mentor, a quiet giant.
🕊️💔 Rest in Power, U Paunou. “U Pau, Mangpha!” 🕯️🙏
You are deeply missed but never forgotten.
~ BRUCE K. THANGKHAL
![]() |
| Together with Shri Oscar Fernandes. |
Control
of Exorbitant Private Bus Fare (2019)
Complaint
on Exorbitant Fees & Harassment by Transport Department (2017)
Ministry
of Home Affairs – Security Concerns for North Eastern Tribals in Delhi (2005)
Forwarding
of Discrimination Complaint by CM Office (2005)
Police
Protection for Students from North-East (2005)
MTV
India Responds to Stereotyping Complaint (2001)
Representation
Against MTV Programme (2001)
Follow-Up
on MTV Complaint (2001)
North-East
Girls Hostel in Delhi University (2001)
Appeal
Against Racial Harassment of Tribal Students (2000)
Response
on Alleged Harassment (1997)
Election
Office Response to Voter List Inclusion for Tribal Students (1997)
NERIST
Response on Discrimination Allegation (1997)
Intervention
in Harassment of Student (1995)
Duplicate
Copy of Harassment Intervention (1995)
All
India Tribal Students’ Association Request for Liaison Officer (1994)
National
Commission for SC/STs on Liaison Officer Request at Delhi University (1994)
Clarification
on Liaison Officer Appointment (1979)
Mr. K. Zou is a distinguished practicing advocate in the Delhi Courts and presently serves as the Additional Central Government Standing Counsel in Delhi. Beyond his professional career, he is deeply involved in various social and community initiatives. He has served as Advisor to the All Tribal Students Union Manipur (ATSUM), President of the United Zou Organisation (UZO), Delhi Block (2013–2017), and Member of the Zomi Youth Association (ZYA), Delhi (2011).
A committed leader from his early years, he is a founding member of the National Students Union of India (NSUI), Churachandpur District Unit (1984–85), and has held key roles such as Advisor of the North East Students’ Federation, Delhi (NESFD) (1989), Convener of the North Eastern Lawyers’ Forum, Delhi (2003), and Coordinator of the Forum of Minority Youth for Secularism, Delhi.AITSA opposes ST demand : Meitei to be in ST categroy
K. ZOU | Appeal for ‘Peace’ to JCILPS and all community leaders in Manipur
AITSA Demands SC Village Recognition in Manipur
K. ZOU | Gorkha Rifles Accused of Human Rights Violations
Zou Calls for Equal Opportunity Commission in Manipur
5 Mizo languishing in Malaysian Jail
AITSA Delhi Condemns Army Atrocities in Manipur
K Zou appointed as advocate panel for Manipuris in Delhi
KA MIPI TE THEI PHA LOU A KUM 38 HINKHUA
38 years of Life AS “a Foot-soldier” OF THE PEOPLE
By:-
M. Khamchinpau Zou / Paunou / K.Zou
Mimal Tungtaang:
1.
Pa Min :- Phamsa Vumkhankap
2. Pian na khuo :- Mongken Village, BPO Singngat,
CCpur District, Manipur
3. Pian ni:- 21st April, 1966
4. Tenna mun :- Zoveng, Zenhang Lamka, Churachanpur,
Manipur
Lai jil na lam ah:-
1. M.A (Philosophy), Delhi University
2. L.L.B (Delhi University)
Sepna lam ah:-
1.
Ukil (Advocate) Delhi pansan a India gam
pumpi ah Courts kai jel.
(India kumpi nuai a Ukil a na
pangsa)
2.
Manipur Sorkar in Delhi a Manipur mite Ukil
dinga a guat.
3.
Mihing khat hina jal a ki jah tat tuana (Human
Right) kembit tu leh Gam dangmi (Foreigner) te panpih.
4.
Khanglai te pui huaitu leh khat leh khat ki
kaal a lemna bawl.
5.
Mipi tawh ki sai a Sorkar te RTI nuai a thu dot
na bawl.
Khuo
leh tui dinga pan mun te:
1. Founding Member :-National Students Union of India (NSUI) Churachanpur District, Manipur-1983
2. President:- Churachanpur College ‘Unity Party-1983-84
3. Chairman :- Young Christian Association (YCA), Lentang Block, (ABFM) Churachanpur,1983
4. Vice President:- Zomi Sangnaupang pawlpi (ZSP) (Zou Students Association), Khuga Valley Block, CCpur, 1983-84
5. Secy. Culture: - Zomi Sangnaupang Pawlpi (ZSP), All Manipur. 1984
6. Founding Member :- Zou Youth Organization (ZYO), Manipur, 1984
7. Vice Chairman :-Young Christian Association(YCA)
Zomi Christian Church (ZCC) all Manipur-1985
8. Founder: - Delhi a Eimi Nak tom (Mongoloid)
mite kipawl khawmna-1988
9.
Advisor: - Manipur Students’ Association, Delhi (MASAD) - 1988
10.
Founding member: - Zomi Sangnaupang Pawlpi, Delhi -1988
11. Advisor: - North Eastern Students’
Federation Delhi (NESFED) 1989
12. Convener: - Delhi Kristian Khanglai Zalen
tah a pasian biah ding-1990.
13. President: - All India Tribal (Scheduled tribe) Students’ Association, Delhi- 1994-2008
14. Convenor:- Delhi Singtaangmi (Kol lehVaai) kipawl khawn Pawl -1996
15. Co-Coordinator:- Forum of Tribals (ST)
Officers, Delhi-1997
16. Convener: - Delhi a North Eastern Ukil te
kipawlkhawm na -2003
17. Executive Member: - Zomi Youth
Association (ZYA) Delhi -2011
18. President: - United Zou Tribe Organization, Delhi
Block, 2013
Ka Mipi te khualna a Sep leh bawl khiat tawm
khat:
1.
1983-1984 sung in Lamka nuai Haanmual committee a Vaal-Upa ate lah a naupang
pen in ang naki guat hi.
2. 1983
kum in Churachandpur College student ten Unity Party President ding in ang teel
ching uhi. College Principal pu in College kai louh man chi in student teng tung
ah Rs 50/- Scholarship apat ana kat jel pen nasatak a pan aki lah jou in aki
subei hi.
3. 1985 Kum in Pu Lunkap ngetna bangin ka pa’n
ka pute khua Muallum, BPO Singngart ah khum khat sung Naupangte Sapham
(English) hil dingin haa lawh (pay) chi jong um sese lou in angna sawl hi. Naupang te ka hil masat
pen ahi leh Saphaam a Mang Biah na (Toupa Thumna) leh Baba Black sheep ahi. Nu
leh pa ten anei dan dan un singkhuah, Maipum, dangka chite skul fee dingin ang
pe jel uhi.
4.
1987 kum in ka innkuan ten Delhi lam a lai sim dingin ang sawl uhi.
5. 1988 kum in Zomi Fellowship Delhi
(undivided Kuki-Zomi Christian fellowship) ah General Secretary in ang na teel
uhi. Himi kum in Zomi Fellowship kichi pen Zomi Christian Fellowship, Delhi in
ana ki heng hi.
6. Kum 1993 apat 2004 tan Delhi University a
College admission a um teng in Sports Complex mai a Singkung nuai khat ah buk (Counseling
Booth) bawl in admission bawldinga hing pai te kana panpi jel ua, mi tampi ten
aphat tuam pih ma ma uhi. Hunsawt lou in Naga Student, KSO chiten jong ang pan
uhi.
7. Kum 1993 in Singtaangmi hasa tah a Delhi a inn
luah a laisim ten thaw veng deu a um thei nading un Pu Gegong Apang, Chief
Minister, Arunachal Pradesh leh Chairman, North East Council kung ah North East
Hostel khat bawl dingin ngetna kana bawl uhi. Hilehjong I lamkai ten tupna tah
tah a nei lou jiah un North East Council Fund in “North Eastern Students House
for Women” kichi 2002 kum in aki bawl hi. Hileh jong singtaangmi sang in
midangte a tam a um jaw uhi.
8. 1994
kum in Delhi University a Nam niam (SC/ST) te enkoltu ding Liaison Officer kichi
a umlou jieh a hasatna tampi aki tuah jieh in National Commission for SC/ST
kungah nasatah in complaint aki bawl hi. Commission in akin thei lam a Liaison
office khat guang dinga Delhi University thu apiah bangin Delhi University in Liaison
officer masapen ding in Deputy Registrar khat ang guang uhi.
9. Kum
1994 sung mah in Liaison officer apat thu kimu dan in, Delhi University ah
Singtaangmi leh North East lam te sepna kipe lou chi ang phet in, National
Commission for SC/ST leh University Vice Chancellors te kung ah SC/ST te dinga
sepna (employment) peding in ngetna aki bawl hi. Hun sawt lou 1996 kum in
Manipur mi khat in lecturer kaam ang mu a, ama pen Dehi University a regular
kaam mu masa pen hidinga gintat ahi. Tun vang Delhi University ah singtaangmite
/ Northeast hun khop in a sem ta uhi.
10. Kum 1994 lai a Naga leh Kuki te ki dou
jiahin akoi Nam chi um lou in Delhi a College a kaite nasa tah a asuh abuai
jiah un Guwahati ah Press Conference tung tawn ki dou nate tawp san ding in
ngetna aki nei hi. Pai suh pai tou a buai na ban ah, Delhi a college kai ten
Inn lam apat sum leh pai amu thei ta kei uhi.
11. 1994 kum in Kha Manipur College, Thoubal
district, student leh Awjapu mi 13 educational Tour a south India apat Delhi hing juan uh. Pu Kamson MP ava beel sawm uh
leh lemthei talou. Kakching mi Mansarowar Hostel a um ten kei kungah ang pui lut
ta mawh uhi. Ka Hostel (Mansorowar) a thu neitute kung ah kamite chi mawh leh
genthei ahi jiah un, lungsiat tah in Hostel ah ni 2 sung mai mai um ding in
hing phal sah un chi lekha piah tawh a numei te (3 meitei, 2 kuki / thado, khat
Naga) Hostel Guest Room ah ka um sah ding in a Hostel Care-Taker thu kape mai
hi. Pasal teng manipur mi teng kung ah maljin hawm in ka hawm mai uhi. A kile
kit na ding uh Railway Ticket jong Pu Harishankar Gupta, OSD, Railway Minister
leh Pu Apok Jamir, General Secy, Youth Congress te pan pina jal in nikhat thu
in reserved Railway Ticket 9 kamu ua, kipah tah mai in inn lam akile thei uhi. A
jing ni in Hostel thunei tuten Delhi University hostel rule na suhsiat jiah leh
na Hostel um hun abei jong aabei tah jiah in jing chianga apat Hostel na nut
sia ding ahi chi notice ang pe ta uhi. Hostel nusie utlou kahi jiah in, kei
hing nawt khe ding in Delhi Police mi 21 leh Hostel thuneitu te a ka Hostel
room ah ang lut ta mai uhi. Gen ding bei ahi jiahin ka van tam lou ka room
pawlam a ka koi leh Hostel thuneitu (Provost) pa in thank you chi tawh, na suai
kai in ang chi a, ka kaih jou in abawn un akile ta uhi. A jing ni in National
Commission for SC/ST kung ah complaint ka bawl leh, Commission in University
thu ape tahi. Khat vei dean of Student welfare in ang sam a, kava kimu pi leh,
Mr Zou, tuban namite ding in University subuai nawn ken la, nalai sim ding
chauh buai pi ta in ang na chi hi. Eimi buaina nei phawt te ka Hostel room a
ang pai jel jiah ua, Kol leh Vai ten ning kitel sa in complaint jong ana bol uh
chi kang thei pan hi.
12.1995 kum a Delhi University Nam niam
(SC/ST) te dinga reservation quota umte aki piah kim lou jiah leh University a sem tuten ei North East mi (Nah tom) te simmawh tah mai
a ang bawl jiah un Delhi University ah mipi tetawh lam lian juih na ki nei hi.
13. 1995 sung mah in Delhi a Scheduled caste
college kai te um na Sanskar Ashram, Dilshad garden a Tribal te jong a um thei
na ding un Oscar Fernandes kunga kava nget uh leh, aman Social welfare director
kung ah ang sawl hi. Director pa’n scheduled caste te chauh umthei ding, tribal
te ading hilou angchita hi. Hichi phet in Oscar in Social welfare Minister
kunga agen phet in a tribal te umthei nading in rule ang bawl ua, Nehru Boys
hostel for SC/ST ang ki chita hi. A Hostel ah Mess fee, admission fee,
maintenance fee chite abawm a free ahia, eilam miten aphat tuam pih ma ma mai
uhi.
14. 1996 kum Delhi
Electoral roll (Vote nei theina dinga) a min aki khum sawm chieng in election
office a sem ten, na gam uah ki bawl un ang chi jel jieh un Pu T.N Sheshan,
Chief Election Comissioner of India kungah panpihna ana ki ngen hi. CEC of
India office pan lah najal in Delhi a address proof nei ta phawt ten buai nawn
lo in Delhi electoral roll ah enrolment akibawl thei pan hi. Pu J M Lyngdoh, CEC
of India in aban hing jawp tou in, tuchieng in Delhi ah Eimite jong political
parties te thei phah in aki umthei ta hi.
15.1996 sung ma in University Grant
Commission (UGC), Delhi in NET/JRF scholarship / fellowship Exam piah theina
dinga atawm pen a Master level (MA/MSc ) a 55% mark achi jiah un, singtaangmi
MA jou atam jaw ten Exam ape thei takei uhi. Sheduled caste te tawh pangkhawm
in UGC in SC/ST te dingin 5% mark suniam hen chih demand UGC office gate gei ah
hun chiam umlou in ann ngawl ki phin na ana ki nei hi. Hunsawt lou in UGC in SC/ST
te ding in 5% mark ang suh niam ua, Singtaangmi tampi ten NET/JRF exam ang
pethei pan uhi.
16. Kum 1996 sung ma in Union Territory of
Delhi nuai a Tribal te dinga reservation ana um pen, BJP sorkal a Chief
Minister Sahib Singh verma in Delhi ah singtaangmi a um kei chi in ST te
reserved quota ang subei ta hi. Singtaang mite dinga reservation umlo hita leh,
College admission leh Solkal nasepna mujou ding ki umlou phial ahi jiah in, koima
sawl lou khat in thei tawp sua in ha 6 (6 months) sung ana kitai hi. Delhi a
Tribal MP 21 te suai la in Pu Oscar Fernandes leh Pu P.A Sangma te pan lah na tawh,
Centre Sorkar in Delhi ah Tribal te recognized hikei leh uh jong, Nam tuantual
ahi jiah un Ministry of Home Circular No.7/2/55-SCT 1955 dung jui a reservation
a umding ahi ang chi phet un, eimite tam khop in Nurse leh sepna dang dang ang
muthei pan uhi. Hileh jong tutan in tribal te pen Delhi a recognized ahi nai kei
uhi.
17. 1997 kum a Churachandpur a ei leh ei kaal
a buai na leh kitha, kimat leh inn buhal nate atam luat jiahin, Delhi a laisim
a um ten Manipur Sorkar in akin thei lam in Lemna leh muanna aum thei na ding
in pan la uh hen chi deih na in Delhi ah lam lian juih ana ki nei hi.
18. Kum 1997 ma in North East mite phat tuam
na ding a Arunachal Pradesh a um “North Eastern Regional Institute of Sciences
and Technology” (NERIST) a Director pa Mr K.B Mishra in agam mite (Arunachali
te) kaam pe ut lou in a Bihari te chauh grade III leh IV a aguan guan jiah in
show cause notice ana ki piah hi. A man jong ngaidam ngen in asil bawl a tawp
san pan hi.
19. 1998 kum in Prime Minister Pu Atal Behari
Vajpayee leh Dy. Prime Minister Pu L.K Advani kungah Tribal leh North East mite
dinga Ministry tuam leh National
Commission for Tribal khat bawl ding in ngetna ana ki bawl hi. Aki nget dung
jui in Central solkar in 1999, 2001 leh 2004 kum in Tribal Affair Ministry,
North East Ministry leh National Commission for tribal chite ang bawl khia uhi.
20.1998 kum ma in Delhi University, Jubilee
Hall, Post Graduate Hostel a thu neitu ten Tribal te dinga hostel reserved
quota kum 5 sung dihtah a ana piah lou jiah un Delhi High court ah ana ki hek hi.
Writ Petition No. 650/1998 dung jui in High Court in tribal te dinga reserved
quota seat 5 chauh a piah pen dih salou in seats 35 peding in thu atan uhi.
Tuni tan in khat vei thu a Hostel khat ah tribal quota seat 35 ana kipeah na
masa pen ahi nalai hi.
21. Kum 1998 sung ma in Delhi University in singtaang
mite siam in chin ta leh uh jong, General quota a admission apiah utlou jieh un
subject khat a ST quota seat khat leh nih umte te ST teng teng aki tuh sah mai
uhi. Bang dinga Tribal te Open Entrance Test Exam a merit position laten general
quota a admission abawl ding ki phal lou ahia? Delhi University te tawh kha nih
sung bang kang buai jou un, Manipur
tribal khat open entrance test MSc (Anthro) a 14th position a pang
pa pen general quota a admission ang bawl thei pan hi. Tuni tan in ST/SC hileh
jong, open entrance exam a merit position a pang ten general quota ah admission
abawl thei nalai uhi.
22.1998 kum ma in Prime Minister of India leh
Delhi Chief Minister kung ah Singtaangmi (Tribal) te Indian Constitution
Article 342 nuai a recognized bawl ding in nasatah in ngetna ana ki bawl hi.
Hileh jong tribal te lah ah tup na tah tah nei lamkai a tawm jiahin ana ki del
jou nai kei hi.
23.1999 kum in singtaangmi mawl tah tah, kol
leh vai te hindan thei hetlou leh bang subject sim ding kahia chih jong thei
lou a Delhi juan aki tam jieh in amaute khawh phok sah thei na ding leh Career Guide
na dingin laibu (Educational Information Hand book) ki chi laibu ana kibawl hi.
Himi laibu pen 2013 kum in 6th Revised Edition tan ana ki bawl hi. Officer,
Nu leh Pa leh Zillai tampi ten aphat tuam pih ma ma uhi.
24. 1999 kum mah in Delhi University a Kol
leh vai ten ei North East mite pen India mi hilou khop a ang na tuam koih jing
jiah uh leh ang thei siam ding un deih na in 1999 Delhi University Student
Union Election (DUSU) in Joint Secretary post contest ding in eimi te khat
nominate anaki bawl hi. Eimi pa’n vote 3000 bang ang mu phet in, akoi akoi
party chih umta lou in, tutan pha in Delhi University / JNU Student Union Election
chieng in eimi te maipha a en tawn tung nalai uhi.
25. 2000 kum in Rajasthan sorkar in SC/ST IPS
13 te a official status uh mual phou tah in suh niam ana sawm uhi. Delhi a Tribal
Officer te ngetna bang in Central Solkar leh SC/ST commission ah complaint ana
ki bawl phet in state sorkar bang ma a bawl ta kei hi.
26. 2000 kum ma in Pu G.K Pillai, Jt. Secy
(NE) pan lah na tawh seminar “Peace through Development in the North East” chih
Delhi, YMCA, Seminar hall ah ana kinei hi.
27. 2000 kum mah in Tripura Bhavan a Deputy
Resident Commissioner (R C Poddar) leh Tribal Hostel Contractor pa kithuah a
Tripura tribal student 7 ten complaint abawl jiah ua, Hostel apat anawh khiat
jiah un ni 2 (48 hrs) sung Delhi a Tripura Bhavan Gate mai ah Contractor pa leh
Dy Resident Commissioner pa ki tawp ding in phut na ana ki nei hi.
28. 2001 kum in Singtaangmi MA jou, hileh
jong scholarship mujou, sum leh paai hasat jiah a M.Phil, PhD (Higher studies)
bawl thei lou tribal te pan pih thei na ding in project / Scheme khat “National
Scheduled Tribe Fellowship for Tribal Research Scholars” kichi Pu Juel Oram, Minister of Tribal Affair
kung ah ana ki pia hi. A Scheme ahi leh Singtaangmi MA/MSc jou ta phot
University khat a research (M.Phil/ P.hD) ding a register aki bawl te MA / MSc a
mark % uh gense lou a Center Sorkar in Scholarship/
Fellowship UGC-JRF tawh ki bang a piah ding chih ahi.
Central
Govt ang ki hen phet in P R kyndiah, Tribal Minister in hung pang a, ka scheme
/ project pen uh “Rajiv Gandhi National Fellowship” Scheme a ahen ban ah,
Tribal te mai hilou in SC te jong ang huap sah ta uhi. Tribal leh Social
justice Ministry in funding a bawl ding ua, adang teng UGC in a enkai ding chih
ahi tahi. 2007 kum apat a scheme pat
ahia, aki pat kum in tribal research bawl mi 667 leh SC mi 1333 ten scholarship
amu uhi. Tutan in a sang sanga sim tribal research bawl ten aphat tuam pih ta
uhi.
29. 2001 kum mah in MTv (India) Music
Channel, Bombay in Flimy Funda “Tt for Tribal life” chi in India a singtaang
mite mawl dan, Dawi biah dan leh khaw shak
dan te ahi lou lou a music channel a akhah khiat gige jiah un National
Commission for SC/ST kung ah complaint ana ki bawl hi. Kha 10 (10 month) sung bang
aki buai pih jou in MTv ten tuban hichi bang suah nawn lou ding chia thupha
tawi na in 2002 kum a All India Tribal Students Assn, “Mosaic of Culture” dinga
poster Bombay apat in ang print sah uhi.
30. 2001 kum apat in Mr K Louno Andrew,
Chairman Poumei Naga Tribe Demand Committee ngetna bangin Poumei Naga ten
Scheduled tribe recognition amu thei na ding un Registrar General and Census
Commissioner, Delhi, National Commission for SC/ST, P A Sangma, etc te kung ah thei
tawp in ana ki gen pih hi.
31.2002 kum in National seminar on “Role of
Education for North East Development” shillong leh “Role of NGOs for the
Holistic Development in the North East” chi Imphal ah ana ki nei hi.
32.2003 kum in Bihari te honkhat Guwahati a
Northeastern Railway Zone a Written exam dinga kuante te Assamese te pawl khat
in Exam hall ah ana lut sah takei uhi. A Bihari ten jong a gam uh a tun phet un
North East mi kichi ta phawt Putek/Pitek/ numei / pasal khen lou in Rail sung apat
kai khia in ki lawm lou tah mai in ana soisa jing tamai uhi. A tawp in Pu Lalu
Prasad Yadav, Chief Minister, Bihar, Delhi ah vaki mupi in North East mite bit
na dinga pan la ding in ngetna ana ki bawl hi.
33. 2003 kum ma in New Zoveng, Churachandpur
a tha khat thu in IRB hon khat in ZDV te a um uh chi in veng sung mi Numei /
naupang te kilawm lou tah a abawl jiah un, Zoveng, New Zoveng, Hiang Zo,
Zomunmuan Nupi te tawh Police station apat SP pa inn tan lam lian jawt na kinei
in SP kung ah complaint ava ki bawl hi.
34. 2004 lai vel a pat in Delhi a kol leh vai
(Police, Inn Luah nate, Taxi, Auto te, Dukan leh adang dang) ten ei North East mite
tunga gamtat hoilou nate ang chiing tam deu a aki mu jiah in Pi Sonia Gandhi pan
pih na ana ki ngen hi. Ama panlah najal in Vigyan Bhavan, Delhi ah Pu Mani shankar
Aiyer, Minister DoNER conduct na nuai ah North East leh Delhi mite ki thei siam
na ding in program lian pi ang ki bawl hi. Delhi Police, Delhi Municipal
Councilors, Judges, Resident Welfare te leh Northeast student lamkai tuam tuam
te jong ang pai khawm ua, houlima manpha tah aki nei hi. Aban ki jawm tou jel
in Khiren Rijiju MoS Home in pan la tou in Delhi police a semding Northeast mi
tam khawp jong ang kila hi. Delhi Police North East Cell chi jong ang ki bawl
a, Robin Hibu IPS, Zonal officer in jong ang pang kha hi. Tun vang nidang sang
in Delhi a Northeast mite hinkhua a nawp jaw tham ta hi.
35. 2005 kum in Singtaang miten Indian solkar
“Education Policy” bang ahia chi aki thei nading leh ei Singtaamg miten bang
tan a ki hamphat pih ahia chi seminar “National Policy on Education: Its
Relevance and impact on the tribal of India” kichi JNU, Delhi ah ana ki nei hi.
36.2005 kum in Burma Army ten Muallum, BPO
Singngart te mi 5 leh Saktiman khat ang man ua, Oscar Fernandes leh G.K Pillai,
Joint Secretary (NE) te ki thuahpi najal in kha 6 sung aki buaipi jou in seki
jong seng lou in dam tah in ang pawt khe
thei uhi.
37. 2006 kum in Rajasthan state a Nam huham
leh neijou “Gujjar” kichi ten Scheduled tribe status demand abawl jiahun
Rajasthan Government in a tung thu gen khawm na dingin Retired High Court Judge
khat Chairman na ah High power Committee ang bawl uhi. Tribal leader hon khat
tawh Jaipur khuopi ah Gujjar te tribal ahi theilou ding dan ka va gen uhi.
38. 2007 kum in Hotel Excellency, Imphal ah
National seminar on “Strategies and Quality Education in the North east” ana ki
nei hi. Phamsa Pu T.S Gangte, Yambem laba, etc te resource person in ang pang
uhi.
39. 2008 kum in Kol leh Vai ten North East India
numei leh pasal te ki thuah dan athei siam nading un Seminar on “Rights and Privileges
of Women in the North East” chi Arts faculty, University of Delhi ah ana ki nei
hi.
40.2008 kum in Navodaya Vidyalya Samiti (NVS)
a sem, North East mi hi ngal a North East region a posting mi 350 vel ten hun
sawtpi apat Special Duty Allowances (SDA) ana muh jel pen uh, Sixth pay commission
Arrear apat lak kik vek ding chia
Commissioner, NVS, Delhi in order No. 220-1/2008 (Estt. III dated 11-11-2008 a bawl pen, Ministry
of HRD kunga nasatah a complaint aki bawl jiah in tutan bangma thu a um takei
hi.
41. 2010 kum in Manipur Singtaang miten MDC sanga
ADC I tel jawh jiahun, mipi te thei ding in “Autonomous District Council in the
North East with reference to the state of Manipur” chih seminar G.M Hall,
Imphal ana ki nei hi. Phamsa Pu Songchinkhup, Chairman, Hill Area Committee,
Govt. of Manipur in a hon khiatna anei hi. Pu. Chungkhokai Doungel, Fmr.
Finance Commissioner, Manipur, Pu A.
Shimray, Ex- Chairman, Ukhrul ADC, Pu Haukhothong Baite, President, All Manipur
Ex- MDC Association, Pi Velly Rose, Editor.Aja News Paper, etc ten ngun tah mai
in houlim na ana nei uhi.
42.2011 kum in Adim Gonmei leh Silver
Ningshen President leh Secretary Indira Gandhi National Tribal University
(IGNTU) students Welfare, Manipur te
ngetna bangin Ministry of Tribal Affairs,
Ministry of HRD, UGC te ah ah nasatah in pan ana ki la hi. A Tribal University,
Manipur dinga pan la tah tah ding lamkai a umlou jiah in tutan in Singtaang
mite duhthusam abang thei nai kei hi.
43. 2011 kum in Burma apat Unau Teddim/ Chin
mite Delhi a refugee a hing khawsa te Delhi Police, Inn luah nate,, ana sepna
uah leh a suk vak tou vah nate uah musit leh bawlsiat a aum jing jiah un
National Commission for Human Right (NCHR), Delhi in pan mun lading in nget na
ana ki bawl hi.
44. 2012 kum in Mr Langkhanhang S/o Late
Nehginthang of Kullian, BPO Singngart, Singngart Post a Army ten Sepaih a kang
khum ding uh ahi chi in a ut dan dan ua ana jang jel uh pen, Burma lam a lim la
(Photo) dinga a sawl uh, a hung kile lam a Burma gam ah Singnuai ten melse tah
mai in ana that ua a cemera jong alah sah uhi. A Inn kuanpih ten Army te kunga
ava kan chieng ua, Amy sapten simmawh deuh mai in, kou mawh paw kha lou, a sih
lam jong thei lou, ana chih san lel uhi. Army ten bang power nei ua,
Singtaangmi migenthei te hinkhua beithei nading tan pha a jang thei ahi ua? A
tawp in Army ten dangka Rs 85000/- leh a pawi mawh dung jui in kana panpih ding
uh chi tawh ka ki lem thei uhi.
45. 2012 kum in kanu leh kapa min thei jingna
ding leh khangtha ten nidang laia Singtangmi lamkai masa te a thei na ding un “Manipur
at the Cross Road: Is there a wayout? chi laibu ka gel, Pu Ginsuanhau MLA pan
lah najal in Manipur Press Club ah Pu Gaikhanngam, Home Minister, Manipur in a hawn
khiah ang nei hi.
46.2012-2014 Pu Thangzamuan Tombing leh Pu T Vareiyo Shatsang President
leh Gen. Secretary, All Tribal Students’ Union, Manipur (ATSUM) hunlai in Advisor,
ATSUM in angna ki jang hi.
47. 2012 kum in Pu Mangpu Kilong, Secretary,
Kom Literature Committee in 2011 lai apat a ana buaipi “appointment of 160
Primary Teacher for Tribal Dielects in Tribal areas of Manipur” pen Delhi a
buaipi ding in ang na pesawn hi. Ministry of Tribal Affairs, Ministry of HRD
(language), National Scheduled tribe commission, Sahitya Acedemy chite kung ah
theitop sua in pan ana kila hi. State Government in a doudal banah, Tribal
Minister, HAC leh Tribal Civil Society Organisation te apat tupna tak tak a um
lou jiah in tutan dong in Manipur a Tribal Language (MIL) Teacher te state Sorkar
in appointment a pe nai kei hi.
48.2013 kum in Manipur gama ei singtaang mite
lah a ki neksiat nate leh ham leh pau a ki daidan jing nate suh niam thei na
dingin in, India gama Nehguh doudal dinga hing ki pankhia AAP (Aam Aadmi Party)
Mi nautaang Pawlpi te ka bel mai hi.
49.2014 kum apat AAP, Manipur Joint Convenor
dinga guat in ka um a, Manipur mun tuam tuam ah Nekguhna (Corruption) in
mihingte leh khangtha te hinkhua asuh siat dante ka taangkou pi jel hi.
50. 2014 sung ngei in Lamka khuopi a Petrol
leh Diesel Black a aki juah tam luat jiehin mipite nasatah aki buai tahi. Pu
P.K Jha, DC kung ah complaint khauh tah mai aki bawl phetin mipi ten Petrol leh
Diesel government rate bang in aki lei thei pan a, tutan in lamka a petrol pump
te ah thautui ki tasam chih te aum takei hi. A hau a jawng ten jong Dihtatna tawh
semlel I khawsah dan uh nuam deu mai ding hia, chi aki lang mai hi.
51.2014 sung
ma in Lamka khuopi sunga Pitek Puteh Nisa nuai a Electric Bill peding a sau
pipi a ding dem dom te khual na in, DC, Electric Department a Deputy Manager
leh Pu Khampu Hatzaw AE te kunga Electric Bill piahna ding New Lamka, Rengkai,
Bungmual chih te ah Counter hawn beh dinga aki nget dungjui in, tuchieng in
koima electric bill piah ding chieh aki buai ta kei hi.
52.2014 lai a AAP a Jt Convener hina tawh Manipur
state sunga Nehguh takguk jieh a mipite hinkhuo abuai dante tangkou pih a ka um
lai in, AAP Delhi apat in Manipur outer a MP nadin ding ahi chi in date 19th
March 2014 in A and B form (Party nomination form) ang ki thawt tamai hi. A sum
apaai lah seki jong hing kipe lou, ken jong nei dieh lou. Thoubal District a
Nomination file nadi last date lah 22nd March 2014 hita ngal. A Vote
khietni ding lah 09th April 2014 hita. Kaal nih (2 week) sunga
munphia tawi a Bolero lui deuh mai khat tawh 22000 Sq Km a lian outer Manipur
constituency sung kang taai mah leh, mi 4331 in na vote man phatah uh nang pie
ua, kamite tungah kipah lou thei lou kahi.
53.2014
MP election jou in Muallum post a Army ten singngat line a suh pai tou pai singtaang
mite simmawh deu mai a hun sawt kuam ana bawl jou un, date 9th May
2014 in pawi khoihlou Mr Chinzapau S/o Pu Tongzakham, Singngart, Assam Regt Pension,
hehpihna bei a ana vuah jieh un Brig. Aditya Mohan, 27 Sector kungah singtaangpa
dan a kihou dingin thu aki pia hi. Lemna thu pat nading in Singtaangpa tawn dan
(Custom) dung jui in Vohtal tuh 6 khat hing pua un aki chi leh, kou Voh tham thei
lou, Saa jong ne lou kahi jiahun a sum (dangka) kang tawi uh pen hing pawm sah
un achi jiehun houlim aki pan thei hi. Dam loupa siet vehna leh Damdawi man
ding a pieh ban uah, apoimaw dan in hospital ah ava puijel ding uhi. A ban ah,
tuban siah Singngart line a singtaangmi suh pai tou pai te leh gari driver te
na khel bawl thei non sih ding uhi. Piteh putek te gari apan na kuum sah thei
kei ding uh. Singpua, van pua te jong van paw pum in na Check Gate uah sawt
pipi nading sah thei kei ding uh. Mailam huna hichi bang sil aum kia leh Government
of India level a ki houna a umding, chi tawh lemna aki bawl hi. Himi ni apat in
Army ten gari apat mipite kum khe sah nawm lou in, Gari driver pan entry abawl
leh maban anawt thei ta uhi.
54. 2015
apat in Manipur tribal (Kuki-Thado/ Zou/ Mizo te Inn sung hasatna jiah a Burma
refugee min a gam dang lut sawm a United Nation Refugee card mudi ki neem a Malaysia
a umte mi 31 bang Malaysian Jail / detention camp apat in ana ki lakhia hi. A
khen te inn lam pai sawm leh uh jong documents anei lou jiah un Malaysia nusiah
thei lou in a um uhi. Khen khat te Burma lam apat pawt jong a um uhi. Anai pen
in 19th june 2018 in Moreh te khat ana ki la khia hi.
55. 2018 june ha in Manipur a ibuai pi mah mah
uh Manipur Peoples Bill tawh ki sai in Registrar General and Census
Commissioner of India, Delhi ah 1951 census dung jui in Manipur gam a Phaijang leh
Singtaang mi bang jah apah au chih RTI ana ki bawl hi.
Hia atunga ki genteng
ahi leh ham leh pau, Nam leh phung, sakhua a koima khen tuam neilou a Gam leh
mipi, a jaa, a sanga sim te phat tuam na dinga mipite theipih khol lou a kum 38
sunga kana sepkhiat te ahi. Atung a kigen te lah ah niteng phiela hasat na
neite i.e College admission muding hina pia pilvang louh jiah a mulou, a inn luahna
ten a suh buai uh, local mitawh ki subuai, Police ten sum leh paai dei man a
lock-up a akoi uh, Kol leh vai pasal tawh ki ngai a, a gai phet ki taih san te,
Sorkar nasem, a sap ten asuh genthei te, private a sem, haa lawh kipe lou, interview
a ching, appointment kipe lou, Sepaih a pang diklou a action ki lak khum, Eimi
numei leh kol pasal ki Blackmail tuahte,Court cases, etc te ding a ka tai leh
gim n ate hi atung a ki gen te lah ah apang kha kei hi. Gen vaal sang in gen
lou atam jaw.
Hichi tan a ka mite panpih thei dinga tha hatna, lungtang ngam na, pilna/ siamna hing petu Jehova ka biah ka pasian min phat in um jing tahen.
Khamchinpau Zou / K. Zou Delhi
Delhi a kum 30 val ka mite dinga ka hinkhua.






















No comments:
Post a Comment
Comments not related to the topic will be removed immediately.