In light of recent events, the Naga community residing at Kanglatongbi Namdilong wishes to address the ongoing conflict and our unwavering commitment to peace and neutrality. Since the eruption of the conflict last May, we have diligently maintained a stance of neutrality, ensuring free access in our area for both warring factions. Despite facing provocation and testing circumstances, our resolve for peace has remained steadfast.
NAGA COMMUNITY SEEKS JUSTICE AND PEACE
Lamka, 11 May 2024: A truck loaded with LPG cylinder gas reportedly met with an accident in Suangdoh village, Churachandpur today morning. However no death nor injuries reported.
Villagers under the aegis of Zomi Youth Association (ZYA) Suangdoh Unit carried out social work in helping the ill-fated driver.
Paite Puandum & Thangsuah Puan poimoh: Online Order
Paite Puandum leh Thangsuah Puan poimoh te din
Paite Puandum pen Rs 900/-pc
Thangsuah Rs 800/-pc.
Muhtheina mun: JEHOVA JIRE SAULIIM, Guest house, Falkland, AIZAWL
LANDMARK: MOUNT ARARAT COMPLEX Falkland, Aizawl.
Landmark link: https://maps.app.goo.gl/1HqhuXNGkAGTA6Hi6
Sekhukam Kuki: World War 1 Medal
CARRIER GUIDANCE SEMINAR: ZSP GHQ & Hope Hall Academy
MNRF cadre arrested in Manipur
In another case, on 10.05.2024, Security Forces arrested an active member of MNRF outfit identified as K. Gaijailung (41 yrs) from Langol, Imphal West District. Further from his possession, 01(one) black side bag, 02 (two) mobile handsets and 01(one) four-wheeler vehicle were recovered. He was involved in extortion from construction companies in Noney.
~ Manipur Police
Employment: Vacancy in IB/BoI recruitment
Pay scale: Rs. 19,900/- to Rs. 1,51,100/- per month (depending on position).
Open Letter to Ashang Kasar: LS Kuki
(1) Nahak meitei ron suh sengda, angraji suh sengda, nahak maheigi thak kajano amdah hairak u. Aduga meitei ron sengdri sina nahakpu Shan state Burma dagi lakpa mioira.
(2) Nahak na yelhoumi yelhoumi hairi sibu yelhoumi gi puwari nahak kajamuk khanglabage amadi kajamuk luna (deep) neinarabage.
(3) Manipur gi leisemlon amadi lamdam asidah ihan hanna khunta leitatarambah kanglup gi itihasic oibah a eebah (written) lairik sing nahak kajamuk pabirage amadi neinabirage. Oida padabah semjin sajinbah itihas ki lecture khara taraga nahak hui angaoba gum pangkhong dah khongebadu tokpihouro.
(4) Manipur gi liraba lairik sing - itihas (history), philosophy, bigianic (science), religious books, mathematics, arts, etc. gi lairik mei Mera (october) gi tang 17, nongmaijing (sunday) numit 1732 AD tah loina mei thadok khrabadu nahak khanglabra. Madugi lairik mei adu matam adugi Maichou singna Kuki ningthou amadah sinnaram badu nahak khanglabara. Ngasi phao madugi lairik sing du Kuki ningthou dudah tekta kaidana adumuk leiri haibasi nahak khanglabara.
(5) Madugi lairik singgi matung inna meiteigi ee (blood) asengba sing ase Epulen (Ebudhou in meitei dialect) Pu Konjam (Kongyamba in meitei lon) na pallingei chaorakna 1356 AD aduvaidah Chothe kuki koubah nupa amagi machanupi Lenghoi (Leinung yaibirok) koubi leisabi amaga Lairen ningthou (python king) ga aronbah mari leinarame aduga machanupa ama pokkhi. Machanupa aduna maphei maban pharak padah mamagi paotak matung inna mapa bu unarui aduga mapa gi mashak khanglak e haina pakhangba (pa+khangba) gi mingthon phangkhi. Pakhangbana shaban mapung pharaklabadah mama Lenghoi na Lai sagei gi nuja Lheisi (Laisra by meiteis) ga haina singnaraga luhong khongdong hanbikhi. Makhoi anidagi charon 7 (taret) phangkhi mamingna - Mangang, Luwang, Angom, Khuman, Mailang (Moirang by meiteis), Khabanganba amadi Salang Leishangthem ni. Machin manao taret ki suron sing aduna Epulen Tongjam (Ebudhou Tongyamba by meiteis) ki haktak tah 1450 AD chahidah Kangleipah (Kanglei pungmayol by meiteis) 650 Sq.miles na konba lamdam dah khunta leitaba hourakkhi. Ihan hanba konnung (kingdom) na chingnunghut (present kangla) tah oikhi. Ngasi Mangang gi yek manungdah sagei - 32 lei, Luwang gi yek tah sagei - 29 lei, Angom gi yek tah sagei -28 lei, khuman gi yek tah sagei - 32 lei, Moirang gi yek tah sagei - 28 lei, Salang Leishangthem gi yek tah sagei - 26 lei aduga Khabanganba gi yek tah sagei - 20 lei. Ngasi meitei laktah mitop meitei onkhiba kaja jaori, eg:- Chingmi dagi meitei onkhiba - Haobijam sing asi Haokip kangbuni, Thangyam sing ase Gangte tribe ki Thangjom sing ni, Sogaiyam sing asina Sokhojam Singson gi dhara sing ni, Moirang kangbu asina anambana Chothe kangbu ni, Kakching wairi mei asina Maring kangbuni. Bishnupur, Ningthoukhongkhong, Khangabok, Heirok, Langathel, Sugunu, Bijoypur-Kuraopokpi, Tezpur, etc. mei asi anambana East Bengal (by then) houjikna Bangladesh (by now) tagi laan chellakpah kangbuni. Meitei Bamons, Rajkumars amadi Meitei vishnupriya sing asena Bengol dagi lakpa Brahmins, Kshetriyas amadi Vaishyas singgi dhara singni. Atoppah meitei kharana Shan State Burma dagi lakpa kangbuni [source : A letter to PM of India Shri. Modi by San Sai Aik on 23rd of August 2023 and speech of Khuraijam Athouba at UN conference that meitei population by 2021 census is 8.5 lakhs only which is the real population of meitei pure blood.
(6) Nahakna Kuki singbu poppy planters hari adubu nakhoi Tangkhul singdi Kuki singna ganja amadi poppy mashak khangdringei dagi poppy-ganja thaduna chahi 50-60 henna lakkhre [Evidence : words of Hopingson's father on the funeral service of his beloved son who is/was an IPS officer]. Aduga Kuki singna poppy thaba lepkhra matung noi Ukhrul district amasung Kamjong district tah adumuk thanari.
(7) Nahak Christian ama oiraga, Church meithaba, Christian singbu tamthiba maongdah otneiraga hattokpiba, nupi singbu phiron jaodana koiching ching aga raped touraga hattokpa kangbuga loutunaraga haraona punsi lenba ngamba nahakti norok kom (hell) da chatkadaba mitani haibasi nasagi warol amadi action na adumuk takchare.
(8) Tangkhul manung dah Somra Tangkhul sing se asengbah Tangkhul singni, aduga noi Kamo Tangkhul sing asidi choinairaba tongan tongan badagi lakpah phurup sing ni haibasi nasana japhom thok e maramdi jati ama haibasi lon dah, nat tah, phijet tah, chatna lonchat tah manna phom thok e adubu noi Kamo Tangkhul singdi khun khun lon khetnai, noigi last upai haibabu Ukhrul maron/meitei lon dah phaonai (communicate).
(9) Nasagi itihas suh khangdana oida padaba, semjin sajinba itihas ki lecture taruraga asengbagum louriba nahakki thop (brain) tubu santhi (cow dung) hallira, so you are worst of the fools.
(10) Aroibadah, khong gadaba huina (dog) khongdraga gadha (donkey) na khongubagi chei taptana chai haidu nangondasu taroi haiba leite. [Proverbs 26: 3: "A whip for the horse, A bridle for the donkey, A rod for the fool's back"].
~ From LS Kuki
via Eimi News
Dr Charissa Touthang in Medical Officer post mu
Dr. Charissa Touthang in MPSC in permanent post adinga Medical Officer thuboi masang 2021 a written ana bol uchu analo Lhing in, May 3 , 2024 nichun Guwahati a interview ana tou in. Tuni chun result ahung pot in, Unreserved in MO ahin mutai. Amahi ST adia 3rd position ahi. Ikipapiuve. Pathen in itaonao asang in, Pathen thangvah in umhen.
Dr. Charissa in boi kipat a lhah District hospital kangpokpi munna tuchan na hi na gunchu tah a ana adam lou ho ei vetpeh u ahi...tu a kon na jong nasatah a pan eilah peh kit diu kinep aum me...🙏
Congratulations Dr. Charissa Touthang!
Dr Jampimang in Medical Officer post mu
Pa Langkhansiam Guite in BTh zoukhia
Lamka, 10 May 2024: Tuni’n Pa Langkhansiam Guite in Trinity College & Seminary, Lamka apat in Bachelor of Theology (B.Th) zawhna lukhuneelkaai khuta hi.
Rahul Gandhi wants debate with PM Modi
KUKI TE LAH A AMASAPEN HO ~ Len Khongsai
MANIPUR
1.Matric pass masapen - Pu.Tongngul Gangte (1924)
2.BA pas masapn - Pu.Thangkhopao Kipgen.
3.MA pas masapn - Pu.Holkhomang Haokip.
4.MBBS pas masapn - Dr.V.Vungkhokham.
5.I.P.S. masapen - Pu.Thangkhochon Misao.
6.I.A.S masapen - Mr.Kaikhokam Kipgen.
7.I.R.S masapen - Mr.H.vumkhothang.
8.I.R.S (Numei) masapen - Miss T.Thanghming.
9.M.P.S (Numei) masapen - Miss.Achin Haokip.
10.M.T.H masapen - Rev.Mangkhosat Kipgen.
11.M.Th (Numei) masapen - Miss.Helam Singsit.
12.M.T.H.MIS. Jou masapen - Rev S.prim Vaiphei.
13.SENIOR Scientist masapen - Dr.Lenchinthang Shoute.
14.M.S.C. (Agri) masapn - Mr. S.N.Guite.
15.Ph.D. masapen - Dr.Kaikhohen Kipgen.
16. Double DD chai msapaen Dr. T. Lunkim
17. Director General of Police masapen (Manipur) LM Khaute
18. Chief Justice masapen- Chief Justice Tinlianthang Vaiphei
19. Numei IAS masapen Chinthem Kipgen.
20. Director General of Police.(DGP) Nagaland masapen Pu LL. Doungel
21. Miss Manipur title chang masapen Miss Kimboi Baite, 2007
22. AWARD mutampen Sir Dr. H. H Mate
23. Political Scientist masapen Dr. Nehginpao Kipgen
24. MP kaidoh masapen Pu Paokai Haokip
25. MP numei masapen Pi Kim Gangte
25. MLA kaidoh masapen Pu Paolen Haokip
26. Numei MA pass masapen Pi Rose Mangsi Haokip
27. M. Sc pass masapen Pu Kaikhokam Kipgen
28. M. Sc numei pass masapen Miss Maria Paite
29. B. E pass masapen Pu Paokai Kipgen
30. MPE pass masapen Pu Mangkholun Touthang
31. MCS numei pass masapen Mrs Chinthem Kipgen
32. IFS (Forest) masapen Pu (L) Kaikhogin Vaiphei
33. IFS (Foreign) masapen Miss Nengvha Lhouvum
34. IRS numei oass masapen Miss T. Thanghminlian Paite
35. M.Th numei pass masapen Miss Helam Singsit
36. D. Miss chai masapen pu (L) Dongkhothang Singson
37. Holy Bible in Kuki Translator masapen Pu Dr. T. Lunkim
38. BD numei chai masapen Miss Nemneikim Vaiphei
39. MABS pass masapen Mr. Lhunsat Singsit
40. M. Com pass masapen Mr. Thangkhosaun Tunglut
41. Double Master Degree maaapen Pu Kaikhohen Kipgen
42. MS pass masapen Dr. Lachinkhai Zou
43. MD (Med) chai masapen Dr. Lalzakung F. Tusing
44. MBBS pass masapen Dr. V. Vungkhokam
45. MD (FSM) chai masapen Dr. Lallukhum Fimate
46. MD (Derm) masapen Dr. Zamzachin Guite
47. M. Min masapen Rev. Jangthong Haokip
48. Thulhunthah ledoh masapen Pu Ngulhao Thomsong
49. Reverent Ordain masapen Rev. Seikholet Singson
50. LMP maaapen Dr. Tongngul Gangte
51. Military Nursing Service (MNS) Lieutenant masapen Miss Lhingtinhoi Kipgen
52. International Football Player masapen Pu Lalkhohao Kiran Khongsai
53. Numei direct IAS mumasapen Pi Sweety Changsan (Assam)
54. ITS mumasapen Pu . Jamchinlen@ J. Lunkim
55. IAF, Flight Leutenant (numei) mumasapen Miss Chongneithem Kipgen
NAGALAND
1. Nagaland a matric pass masapen Pu Thangkhopao Doungel
2. Nagaland a BA pass masapen Pu Chungkhokai Doungel
3. Nagaland a MA pass maaapen Pu Mangkholen Hangsing
4. Nagaland a numei MA pasa maaapen Pi Lamchong Limsong
5. Nagaland a MBBS pass masapen Pi Neikholhing
6. NCS pass masapen Pu Mangkholen Hangsing
7. Nagaland a IPS pass masapen Pu Paotinmang Doungel
8. Nagaland a MLA kaidoh masapen Pu Langkam Doungel
9. Nagaland a IAS pass masapen Pu Mangkholen Hangsing
10. Miss Nagaland title chang masapen Miss Abin Haokip, 2008.
ASSAM
1. Matric pass masapen Pu Haokhokai Changsan
2. BA pass masapen Pi Tinhat Lenthang
3. MA pass masapen Pu Vumkhosei Changsan
4. IAS masapen Pu Vumkhosei Changsan
5. Numei MA pass masapen Pi Thangkim Haolai
6. BD pass masapen Pu (L) Rev. Thangtinsat Thangeo
7. Assam Civil Service (ACS) numei masapen Pi Thangkim Haolai
8. MLA kaidoh masapen Pu Khaijasong Guite
9. Joint Secretary to Assam govt. masapen Pi Kimnei Changsan
10. Numei IAS mumasapen Pi Sweety Changsan
Achunga kahin tahdoh jouse hi hahsa tah a hung kikhol a akikhol doh kham kham hung kitahdoh ahin, adih lou a umkhah leh ahechen hon hilchetna puma ihinsei chet diuvin ikitem uve. Chuleh ajaolou ihet hou anoija hin comment cheh ute.
Adang sut khel, jih hai aumle hin hetsah un.
Source: BeingKUKImedia
2 UNLF (K) cadres arrested in Manipur
Young Paite Association G. Mualkawi Unit: Suunna
SUUNNA (2/2024)
Min: Zenngaih (68)
W/o: Thangchinhen
Natna: Cancer
Sihni: May 9, 2024
Vuini: May 10, 2024
Saptuam: EBCC Lanva
# Tuni a vuikhiak ding ahi. Hantohna dak 9:30 AM in kipan ding hi. Hantou ding in Nungak Tangval, Papi hatlai teng kuan chiat ding ahi.
# Misi om ahihdan thei in si vuikhiakma nasep na tuamtuam, dawr hon leh thil dangdang te si vuima ana khak/semlou ding a theihsak ihi uhi.
# Tunitak si inn lenkhopna om ding hi. Nitak 6:30 PM in lenkhopna kipan ding hi.
YPA G. Mualkawi Unit
SUUNPIHNA: B. Jamkham (80)
LAMKA | MAY 10, 2024: A paisa, 27th April, 2024, kiginni a, Khajang khua a buhchi pua a kuan inn tungkik nawnlou Pu B. Jamkham kalkhat sung vingveng ZYA Palkhuang Unit makaihna a zon a om himahleh muhzawh hilou a, A paisa May 06, 2024 nitaka a inndongtate leh innteekte'n thupukna ana bawl bang un tuni May 10, 2024 in siansuahna/vuibawlna nei ding uhi.
Innlum a i iit i ngaihte vuikhe thei a omte leng thuak hak i sak lai a hiai banga luang muhlouh a om vuibawl hial ngai a om Pu B. Jamkham sungkuante leh tanau lainate adia a thuak hak dingdan i ngaih tuah in vangsia dingin leng vangse tungtuan uh i sa a, i sunpih mahmah hi. Hiai banga vangsiatna a tuahna tung uah The Zogam Express leh Zokuomthawn admin team inleng i thuakpihna hiai i group deihthawh uh The Zogam Express leh Zokuomthawn tungtawn in i suunpih thu uh i puang hi.
Vangsiatna tuak Pu B. Jamkham sungkuan, tanau lainate leh a innsak innkhang lawm leh vual banah amah ngainatute tengteng Pathian in khamuan henla, hiai vangsiatna ziaka lungkham a ki domkun mailou a Pathian apan khamuan na leh a makaihna atanna uh ahih i deihsak thu i khak hi.
LUSUUN SUNGKUANTE VAN PATHIAN IN KHAMUAN IN OMPIH HEN
THE Z⭕GAM EXPRESS 📰
Z⭕KUOMTHAWN MEDIA 📺
CCpur College granted Autonomous Status for 5 Yrs
GAWTNA CHI 10TE HILCHETNA (10 Plague)
Egypt gam a Gawtna Chi Sawmte Pasian in bang dei na zieh a atunsa e? Tuami akhietna anei ei? Aw leh amoh tunsah maimai adiei?
~ Pastor M. Thangboi Zou
Thumapui: Amasan tam Ruth Messanger simtu zousie ka jatatna
Chibai ka hing buh hi.
Pawtdohna Bung 6-11 na sunga Pharaoh leh Egypt mite
tung a siltung khu, alian aneu atheilou um nonlou, Pasian in Egypt mite tunga
atunsa Gawtna Chi Sawmte (10 Plague) thu ahi, nanleh bang zieh Pasian in Egypt
mite tunga tami atunsa adiei? chi thei siemlou bang ki um thei ding hi,
akhentten bang ahiding mawng aveleh amuate Pasian gingtaloute ahi zieh un, chia
ngaisun pawl bang kium thei ding hi. Pasian in leitunga silkhat aumsah chienga
amot umsah hilou in, azieh neia atunsa/ aumsa ahizaw bou hi.
Pastor M. Thangboi Zou
Tua a ahileh, bangzieh pentah a Pasian in Egypt mite tunga tambang Gawtna Chi Sawm atunsa adiei? chia lungdong aum khaleh Pasian in Egypt mite guoh gawtlou in, amauten ana bieh (worship) uh a pasienpa leh pasiennu (gods & goddess) uh douna a atunsa ahizaw bou hi.
Pasian in tami gawtna chi sawmte atunsa na ziehte tam anuoi a bang in en chien vai ei:
i) Nile
lui sisan suo: Nile Bawngtal pasienpa “Hapi/Apis”, Nile pasiennu “Isis”, Nile
luiveng Belamtal pasien leh pasien dangte douna ahi (Exo. 7: 14-25).
ii) Ukeng a gawtna: Ukeng banga Lu (head) nei a pasiennu uh “Hekt” douna ahi (Exo. 8: 1-15).
iii) Hitpi a agawtna: Senel pasienpa “Set” douna ahi (Exo. 8: 16-19).
iv) Thou a gawtna: Ni pasien (sun god) “Re”, thou a kilang “Uatchit” pasienpa douna ahi. Tualeh Thou (flies) pasien “Bel-zebul/ Katkoke” douna atunsah akichi hi (Exo. 8: 20-32).
v) Hima a gawtna: Bawngpi Lu bang anei “Hathor” pasiennu, guolzawlna pethei Bawngtal pasien “Apis” te douna ahi (Exo. 9: 1-7).
vi) Uilutpi a gawtna: Natna tunga thunei “Sekhmet” pasiennu, gimna pasiennu Sanu, damna pasiennu “Isiste” douna ahi. Tualeh “Typhon” douna ahi. Typhon ahileh, mi suhdamthei (healing) pasien chia agel uh douna atunsah ahi hi (Exo. 9: 8-12).
vii) Giel a gawtna: Van pasiennu “Nut”, bu-le-bal hauna pasien “Osiris”, huipi pasien “Set” te douna ahi (Exo. 9: 13-35).
viii) Khauphe a gawtna: “Sarapis” pasien douna ahi. amauti ngaidan in tam a pasien uh Sarapis un Khauphe apat ahing veng doh thei hi achi zieh ua Pasian in Khauphe pasien uh douna dingin Khauphe zang in agawt hi (Exo. 10: 1-20).
ix) Miel a gawtna: Ni pasien “Re leh Horus”, van pasiennu “Nut leh Hathorte” douna ahi (Exo. 10: 21-29).
x) Tapa Upapen shina: “Ptah” pasien douna ahi. amaute ngaidan in tam a pasien uh “Ptah” khu “Hinna pasien” chia agintat zieh ua Pasian in Ganta upapen leh Tapa tahpen zangin shita/ tahhan toh agawt hi.
Tualeh Gendan dang khat in, Nau neitheina pasien “Min”, numeiten nau anei chieng ua naudom pasiennu “Heqet”, aching/ akem pasiennu _“Isis”, tualeh pasien khat banga ana gel uh “Pharoah tapa”, amaute douna ahi hi (Exo. 11: 1-12:30).
Akhupsitna: Egypt mite tunga Gawtna Chi Sawm tungte
tun bangzieh tung ahiei, chi na chieng tai ma? Miten hing dong uleh a zieh na
genthei ta diei ma? Tamna Gawtna Chi Sawm (10 Plague) tungte pansa ka hing
lanuom ahileh, Pasian theilou a hinkhuo zangte maban khu Egypt mite tuasa
gimneizaw ahidan thei chietlei chia mawl tah a tami ka hing gel ahi. Pasian
thupina, Hattungnung Pasian ahidan leh Guoljoupa Pasian ahidan theisiem a A
deidan a hinkhuo zat theichiet din tami thu simtu zousie Mangpa Pasian in hing
umpi in hing guolzawl chiet tahen.
---
Minliansang Manlun: Sunna
SUUNNA
Min: Minliansang Manlun
s/o Thangsuanhang of M. Salzang
Pianni: 07/01/2007
Shih ni: 09/05/2024
Vuini: 10/05/2024
Natna: Lungtang na
Rest in Peace!
Recent Posts
-
KUKI INPI CHURACHANDPUR Head Office: Tuibong (KIC Complex) Churachandpur PRESS COMMINUQUE 20th March 2025 For the past several months, unver...
-
CONGRATS | Tg. Khup Lian Tuam 14th July 2024: Zan (13.07.2024) in Malaysia Chin woo Hall-pi a kibawl ahi Fist of Glory MMA Kimawlna ah Zo Ta...
-
INNSUNG hahsa leh genthei tah akon hung pieng a hung khanglen kahin, hahsatah in lekha kahin sim in; janmang tobang student life kahin mang ...
-
Duty (Delhi Police): ASI Surender Kumar & CT Kalyan Katoch Location: Munirka, South Delhi Date: 27 May 2014 " Shanti Seva Nya...
-
The World Kuki-Zo Intellectual Council (WKZIC) has submitted a formal memorandum to the Chairperson of the National Green Tribunal (NGT), Ne...
-
New Delhi, May 27, 2026: Major P. Esther Vungngailun , wife of Khamlianlal @ Khams Zotal from Immanuel Khopi village, Lamka, has receiv...
-
The United Zo Organization (UZO-USA) successfully concluded its 22nd Annual Conference held on 23-24 May 2026, in Fort Wayne, Indiana, Uni...
-
THE air in Seling feels different from the rest of the world. It isn’t just the cool mist rolling over the green hills of Mizoram or the w...
-
* www.ijcrt.org © 2022 IJCRT | Volume 10, Issue 10 October 2022 | ISSN: 2320-2882 IJCRT2210066* International Journal of Creative Research ...
Popular Posts
-
--- Viewers discretion is advised ---
-
March 14, 2025: A statement by 𝐈𝐧𝐝𝐢𝐚 𝐅𝐨𝐫 𝐌𝐲𝐚𝐧𝐦𝐚𝐫 has highlighted the worsening plight of Myanmar refugees in India, who face ...
-
THE ZOMIS are one of the branches of Mongolian stock allied to the Tibetan Burmans and whose stories dates back to 2,000 BC. These people ...
-
Pic: Manipuri by Blood (Facebook) 𝗛𝗲𝗿𝗲 𝗶𝘀 𝗮 𝗹𝗶𝘀𝘁 𝗼𝗳 𝗔𝗿𝗮𝗺𝗯𝗮𝗶 𝗧𝗲𝗻𝗴𝗴𝗼𝗹 (𝗔𝗧) 𝘂𝗻𝗶𝘁𝘀: 𝗜. 𝗜𝗺𝗽𝗵𝗮𝗹 𝗘𝗮𝘀𝘁...
-
Based on the results of the Civil Services (Main) Examination 2025, conducted by the Union Public Service Commission (UPSC) from 22nd August...
-
KUKI STUDENTS' ORGANISATION, DELHI & NCR Education Department NOTIFICATION It is hereby notified that the University of Delhi has an...
-
Reproduced by: World Kuki-Zo Intellectual Council (WKZIC), updated on Sept. 6, 2024, 12:12 PM, IST@ WKZIC-GHQ. Amazon.in https://www.amazon....
-
Manipur Territorial Army Recruitment November lha leh um ding. 1.Churachandpur, Tengnoupal, Kangpokpi, Pherzawl leh Chandel district ho Tuib...
-
The 23 July 2022 (For Educational purpose & various Social Organisations in the state) ________________ By: DR TS HAOKIP Chairman, Kuki ...




.jpeg)






.jpeg)

.jpeg)


.jpeg)



























