Thursday, June 4, 2020

TOUPA GOUTAN A MITE AHI By: Pastor Thangdoulal


BIBLE: "Toupa goutan ahihleh ama mite ahi a, Jakob ama goutan ahi." (Deut. 32:9)

Jesu Khrist nung ka zuihkhawmpih saptuamte, i Pa Pasian, Tapa Pasian, Kha Siangthou Pasian min in, kei leh ka innkuante'n lung kituaktak in, Innmun pan in chibai ka hung buk hi.

GOU HILHCHIANNA
Gou kichi pen, Gen. 43:23 in a gendan in, 'Vanh leh bang hiam a manpha a i neihte uh' ahi. 2Kum 20:13 ah, gou kholna inn khat a kimu a, tua goute kikholna inn a om vanhte ahihleh 'Nguunte, khamhte, nektheih namtuite, sathau manphate, gaalvanhte,' ahi. 1Khang 29:3in, 'Ka mimal gou neihsa khamh leh nguun,' a na chihziak in 'Khamh leh Nguun,' pen gou a suak hi.
Tutung a i kikup uh Gou pen mikaangte gendan in, treasure ahi a, Hebrew mite gelhdan in, סְגֻלָּה (sǝgullāh) סְגֻלָּה (sǝgullāh) chih ahi a, Thukhun Lui ah giatvei a kimuthei hi. Bible Dictionary in hih Gou tawh kisai hibang in a na gen hi; 
1. Neih-le-lam (dangka) kholkhawmte.
2. Vanh leh sil, mailam hun a zakhtheih diing a kaihkhawmte. 
3.Laa 135 gendan in vanh manpha mahmahte.
4. Kolosate bung nihna gendan in, a thupi leh tamte ahi.
Tuaziak in, Gou kichi pen, dangka (sum-le-paai) hiam, sil dang, a manpha chi a i kholkhawmte uh ahi.

TOUPA GOUTAN A MITE AHI
Bible in, 'Tuni a a (Pasian) lampite a pai a, a (Pasian) thusehte leh a (Pasian) thupiakte, leh a (Pasian) biakna daante zui a, a (Pasian) thu na man uleh, Toupa pen noute Pasian hi diing in na thukim uh hi.  A thupiakte zui diing a a (Pasian) hung chiam bang in, tuni in Toupa goutan namte hi diing in a hung thukim hi. Tua pen a siamsa nam zousiah tung a hung laamsaang a, minthang leh thupitak a noute hung tungding diing in ahi; a chiamsa bang a, Toupa na Pasian ua diing a nam siangthoute na hi uh hi,' (Deut.  26:17-19) a na chi ahihman in, eite a diing in ngaihsut diing thu khat a om a, tua pen, Pasian goutan mi khat hi diing a kiphal na hi hiam? Ahihkei leh kiphal lou? Chih kikaal thu ahi. Pasian goutan na hihkei leh, Pasian meelmapa goutan na hi diing hi.

MIHINGTE POIMAWHNA 
Leitung mihingte lak a nna sep ut mahmah sil, nam (chi) nih a om a, a nih ua kha sil bawltheihna nei tuak (A sil bawltheihnate uh saandan leh ngiamdante gendah ni) ahi uh hi. Ama'uh tegeel deihna a kibang kei a, khat in i tu dinmun leh i hun nu-nung dong a i hoihna diing uh lampite bek a hung zuihpih ut a, a dang khat pen in i tu dinmun a hoihdan a kilangh hoihloute leh, i hun nu-nung dong a i siatna diing uh lampite bekbek a hung zuihpih utzaw hi. Tuaziak in leitung mihingte pen, muhtheihlouh khate kidouna gaalphual i hi uh hi. Hih muhtheihlouh khate ahihleh, mihingte sung a kidou, Hoihna diing leh Siatna diing deih, kha kituakloute ahi a, mihingte lou in mihingte lak ah, a nih un nna a semthei kei uh hi. Tuaziak in ama'uh a diing in leitung mihingte poimawh mahmah hi. Hih Kha kituaklou i gen tegeel uh ahihleh Pasian leh Dawimangpa ahi a, Pasian in itna tawh eite hoihna diing deihna ziak in, i tung chiat uah vai a hawm a, khatveivei a thuakhak bangta lehzong hoihna diing deihna ahihman in hoih hi. Hih i gen uh Pasian pen leitung mihingte kipatna leh tawpna diingpa ahi. Hilezong Dawimangpa pen leitung mihingte kipatna leh tawpna diingpa ahikei a, Pasian khutsuakte lak a manpha penpen leitung mihingte suksiatna tungtawn a Pasian dou a, Amah (Dawimangpa) lam beel a Pasian khutsuak mite bawl a, Pasian gaal zawhsawmpa ahi. Gen. 4:7 in a genbang in, Amah (Dawimangpa) deihlamte a bawl a nuam a, a zuih zong nuam hi. Tuaziak in nang pen, Pasian leh Dawi a diing a poimawh mahmah leitung mihing na hi a, kua pen thu na zuih diing e? chih pen nang thu ahi. Pasian goutan hi diing na hia? Dawimangpa goutan?
 
BANGZIAK A MIHINGTE PASIAN GOUTAN HITHEI E?
Leitung ah ta nei nu-le-pa zousiah in a tate uh a itdante uh a thei chiat diing un ka gingta hi. Hih nu-le-pate itna saang in Pasian in eite hung itna lianzaw ahihman in, sihna tawh eite (leituing mihingte) kalvari mual a chihna mun ua singlamteh tung ah, mikhialte kithahna mun ah, nang leh kei a diing in a hung si a, Amah eite a diing in a sita chih thu taksanna tungtawn a tatkhiat a omte i hi uh hi. Hih tatkhiatna pen Pasian mite i suakna uh ahi a, Pasian goutan i hihna diing ua kalbi masa pen ahi.
Pasian goutan i hihna ziakte uh ahihleh;
1. Pasian a diing a a manpha mahmahte i hihziak uh ahi.
2. Pasian in a Pasian hihna tawh kituak a Amah phat diing, taangtawn hinna tawh a hung bawlte i hihziak uh ahi.
3. Pasian in a it mahmah leh a it nguut-nguutte i hihziak uh ahi.
Pasian a diing in, A mite saang a manpha zaw, A mite saang a deih-huai zaw, A mite saang a it-huai zaw bangmah a omlouh ziak in, A mite pen Amah a diing in a goutan ahi hi. Nang, Pasian mi na hita hiam? 

DOKNA NGAIHTUAH DIINGTE;
1. Pasian mi na hi hiam? Ahihkeileh Saptuam mi?
2. Jesu thu zui/ thu mang na hi hiam? Ahihkeileh mihing thu mang?
3. Satan (Dawimangpa) goutan na hi hiam? Ahihkeileh Pasian goutan? 
4. Pasian mi na hihdan na hinkhua a a kilatna gen diing bangzah na nei a?
5. Leitung mihingte sung a thuneih ut, kha kituaklou nihte deihna koi pen zuih na sawm a?
Hih Thute Na Simna Tungtawn In Toupa Pasian In A Thupha Hung Peta Hen.

Wednesday, June 3, 2020

Beauty & Bullet: Mizo female soldier in full combat

CCPUR, MAY 29, 2020: A stunning photograph of a Mizo woman wearing army dress, army boot and holding a sophiscated weapon have been seen viralled in many social media groups.

This became the buzzing words among the ZO -- Mizo+Zomi+Chin+Kuki -- netizens.

As per sources, the calm and lovely lady seen in the picture is Miss Rebecca of 13 Assam Rifle. She belongs to Serchhip, Mizoram.

Her detail is not available.

~ Editor
KV MEDIA
www.khalvontawi.com

Saiton a Pasal in azi tem in aat

IMPHAL, MAY 27, 2020: Nupi khat apasal in that chiin Moirang Police station ah tunitah lam in report kimu hi.

Moirang Saiton Leitanpokpi Ward No.4 ah nupi khat apasal in tem in a ngawng aat tan hi.

Misinu pen ahihleh amin Soibam Pishakmacha Devi (65) kichi a, a athattu apasal min Soibam Mani Singh (70) kichi hi.

Mani in azi tem a angawng a aat nitak lam dak 6 vel in Moirang Police ten delpai un mithat tu Soibam Mani Singh man uhi.

Bang ziak a azi that chih police in sui lellel.

Mizo tallest women

CCPUR, JUNE 03, 2020: A Mizo lady named Sarah Lalmuankimi whose height measured 6 ft 6 inches. She hails from Dawrpui Vengthar,  Aizawl.

Another beauty hailing from a lovely village Mamit, R. Lalpianmawii, is 6 ft 8 inches tall.

Both are considered to be the tallest women among the Mizo.

Pasian nasem minthang Ravi Zacharias mualliam

ATLANTA,  MAY 19: Khawvel a Pasian thugen minthang mama, Canada a um India-tuolkuon Rev Ravi Kumar Zacharias (74) tu zingkal in atenna Atlanta, Georgia ah cancer ziehin dam zoulou in mualliam hi.

Zacharias ahileh a Spine (chinggu)
a Cancer um zieha lupna ngah ahidan, atanu Sarah Davis in apa Zacharias Facebook Page ah May 8, 2020 nia a update apat dam zoulou ding ahithu hing kithangkhia hi.

Azi Margaret Reynolds leh atate --Sarah Zacharias Davis, Nathan Zacharias, leh Naomi Zacharias toh Pasian hunchiem ngah a um ahidan uh, atanu Davis, CEO of Ravi International Ministries (RZIM) in tunai in ana gen hi.

Kumbul lam in, Ravi in anua anat (back pain) ziehin "emergency back surgery" nei ding ahidan ana genkhia ngai hi. Tualeh azi inzong amapa FB Page ah followers/friends te'n Zacharias a ki-at (surgery) zaw apatin gim semsem hi, hing na thumpi un chi'n ngen hi.

Coronavirus (Covid-19) buoina kawmkal ah, Pasian venna toh Ravi pe'n MD Anderson Cancer Center, Houston ah April kha'n kiensah thei leh treatment kibawl sah thei uhi. Tualeh photo khat azi toh akilahna uh Houston a umlai un a FB Page a update hi. A kiten uh kum 48 chinna lopna hun zong nuamtah in zang uhi. Tami treatment bawl sungin, aloipa Nabeel Qureshi, gilpi cancer zieha 2017 kuma shi, theigigena 'laigelh' khat ana buoipi khin hi.

Ravi Zacharias in kum 46 sung Pasian gam adin nna sem a, gam 70 val Pasian thugen in ana tuon pha hi. Leitung a "Apologetics" (Defender of Christian Faith) minthang mama khat, banah khawvel in abuoipi -- Origin, Meaning, Morality, Destiny, Eloquence, leh Grace -- tungtang thute ah mite hilchienna pesiem mama khat a mi'n a tepteh uh ahi. A thugente in mibil taisah zou a,  Pasian thu a buai theina tuomtuom tampite chiang tahin mite hilsiem zou hi, kichi.

Ama khu aneulai apat mi chituom vilvel khat, kum 17 ahitan in 'athiest' dan in kigen a, Pasian kichi apum gintatlou mihing khat ana hi. Ni khat chimaw beidawng lametna bei akisah lai in ama-le-ama kithah sawm a, 'poison' a dawnleh shi ding phiel in hospital lupna tunloh hi. Tua hunlai in local-mi Christian worker khat in anu Bible pia'n, na tapa John 14 ana simsah in chin ana gen hi. John 14:19 "Because I live, you also will live," in a lungtang khoi kha hi. Tami khu kinep thei umsun chi'n a ngaisun ta hi. "Mangpa Jesu aw, na gen bang a hinna petu na hileh, tami ka umna hospital lupna apat damtahin hing pawtsah in. Ka damleh ka hinkhuo pumpi nang adin ka pe ding chi'n Pasien kichiempih hi. Hing ding kinepna a beilai in, ahing dam a, Pasian ah kibulphu in, Bible ang zil a, tuachin Gospel a tangkou ta hi.

Pasian mizat Zacharias pen "preaching" lamah min nei mama. Kum 19 ahi'n International Youth Congress, Hyderabad (India) ah Asian Youth Preacher Award piehin um hi. Billy Graham Evangelistic Association inzong Zacharias khu khawvel Christian khawmpi thupipen lawi akigen, "International Conference for Itinerant Evangelists" ("Amsterdam '93") tunkimni/kipatni'a thugen di'n seh in um hi. Mi tuomtuom Speaker ding a kihat 4000 valte mai ah thu genna nei. Tuanah Christiante "apologetics" lamah chau mama in khawvel pilna/siemna (intellectual)  neite sawisel/gensiatnate (attacks)  uh "defend" zoulou uh, chi ang mukhia a, tuachi'n apologetics lam kihilna ang ngaipoimaw ta hi. India khawpi tuomtuom ah Pasian thu tangkou inzong kidieng koikoi hi.

Zacharias khu 26 March 1946 in Madras (Chennai) ah piang a, kum 5-mi ahin Delhi ah kituon uhi, azieh apa Defense Ministry a sem ahi. 1966 in Canada ah pemlut uhi. Azi Magaret Reynolds toh amau hattuuom sunga khanglaite kipawlna, Youth For Christ (YFC), lahah pat kimu kithei ahi ua, 1972 in kiteng uhi.

~  Bruce K. Thangkhal
Joint Editor,  Zogam Today [20-05-2020]

Kum 10 Kilungset nungaknu mualliam

LAMKA, JUNE 2, 2020: Tuni zan dak 10:28 pm velin Thadou-Kuki film minthang mahmah 'Kum 1O Kilungset' a nungaknu Hoinu a ana pang Nu Themneihat damlouna ziak in hong na mualliam san hi.

Nu Themneihat ahileh Sangaikot Village ah khawsa ahi a, tahsa damloua a omna Churachandpur Dist Hospital a Oxygen kithuah pumpuma ana om pe'n damdoh zou talou in azi-ata a innsung mi ngaieng nusia'n a leitung hinkhua ana beita hi.

Lusuunna tuak a innkuante i thuakpih takzet uhi.

via socisl media

Monday, June 1, 2020

Zogam Today: Ravi Zacharias Tanchin Sutna

MAY 19, 2020 ni'a Pasian thugen minthang mama, Canada aum India-tualkuon Ravi Kumar Zacharias (74) atenna Atlanta, Georgia ah cancer "sarcoba" natna ziehin Pasian angsung ana zuon ta hi. A pianthahna Bible taang: "Because I live, you also will live (John 14:19)" khu ahansuong a tuonsah hiding chi'n, ata upapen Mrs Sarah Zacharias Davis in apa shi nin gen hi.

ZACHARIAS KHANLETNA
Zacharias ahileh Tamil Nadu khawpi Madras (Chennai) ah 26 March 1946 in piang hi. Kum 5-mi ahin Delhi ah pem uhi. "Ka pa Defense Ministry a sem ahizieh in, kou atate din hun tam ape mansih hi. Ka pa'n ang mu masanga kum khat a upa kana himanta, azieh khu ka pa Nottingham, England a semdia sawllut in ana um hi," chi. 1966 in Canada ah pem uhi. Azi Magaret Reynolds toh amau hattuom khat ahi ua, khanglaite kipawlna Youth For Christ (YFC) apat hing kithei ua, tuachin 1972 in kiteng uhi. Atate uh: Sarah Zacharias Davis, Nathan Zacharias, leh Naomi Zacharias. A family uh tanchin mu ding vang mama, muh sunsun hite ahi. Reference: Wikipedia, chnvr.com, rzim.com.

ZACHARIAS LUNGLUTNA
Ravi Zacharias in kum 46 sung Pasian Thu gen in gam 70 val tuon pha hi. Leitung a "Apologetics" (Christian Faith defender) minthang mama khat, banah khawvel in abuoipi -- Origin, Meaning, Morality, Destiny, Eloquence, leh Grace -- tungtang mite hilchien siem mama khat a mi'n a tepteh uh ahi. A thugente in mibil taisah leh bunzou a, Pasian thu a buai theina tuomtuom tampite chiang tahin mite hilsiem zou hi, kichi.

ZACHARIAS HINKHUO
Ravi Zacharias khu aneulai apat mi chituom vilvel khat ahi. Kum 17 ahitan in 'athiest' dan in a kigen a, Pasian kichi apum gintatlou mihing khat ahi. Kou innkuan Anglical Church/Hattuom akai ka hi ua, amin maimai a Khristian ka hi uhi, chin gen hi. Ka nu leh ka pa'n Gospel thu ang genpi ngaisih a, ka kithei sun chu Hindu hilou, Muslim zong hilou, Christmas leh Good Friday chianga kikhom zel innkuon ka hi uhi. Ka nu leh ka pa "arranged marriage" a kiteng ahi uhi. Pasian thu kichi himhim ka innsung uah kihilna aum khasih, chileng genkhiel sih vang. Lailam pen ka lunglut sih a, kanu kapa mualphou sahtu in ka pang giap hi. India pen academic lamah competitive sang mama, mite nasahtah a kidemna gam ahi a, tuaziehin khanglai lahah suicide rate zong sang mama hi. Kei pen University ka lut tanin ka pa ka lungkham sah thei hi. Ni khat ka pa thangpai in, ka nu pumin ka sanggam mi 4 teng toh tangpuang sat in ang sat hi.

ZACHARIAS YFC RALLY AH
Ni khat ka sanggam numeite Youth for Christ (YFC) Rally ding thu kihou ka zakha a, ka lunglut tuon sih hi. Refreshment um ding achi ua, ken zong, "Bang kihawm ding?" chi'n ka dong vat hi. Amau'n, "Ahoi ahoi thei kihawm ding" chi'n ang dawng uhi. Nehthei lama kilop khat ka hia, tuachi'n Cricket kimawl di kisa khawlsan in, ka best friend leh ka makpa (bro-in-law) tetoh kuon ding ka chial ngal hi. Rally ah koi refresment kimu kha sih!

ZACHARIAS IN SAM MESSAGE NGAIKHA
Rally a YFC president Sam Wolgemuth thugen ka za a, ka hinkhuo hing henglam zou hi. John 3:16 pansana thugenna anei lai a Altar Call asam laiin mi khatin, "There is Balm in Gilead", chi laa ngai khat asasa hi. Sam message in ka lungtang a khoikha a, Pasian in a khut a ka lungtang a khoi bang phial ka kisa hi. Auditorium sung saleh zong mi 1000 val kitou dim mitmet lahah kei chauh ka hi amailam va zuan, tua zan a. Tua ka genpa toh Ben Wylie ana um ua, "Hia bang i bawl?" ichi a, "amapa nei bang ka dei hi (I want what that man has)" ka chi hi. Tua zan pen Khasiangthou silbawl theina ka tahsah tungah ka feel mama hi. Ka hinkhua a mawna toh kidim, mikhiel ka hidan ang kiphaw sah hi.

SUICIDE ATTEMPT
Kha bangzat ehkhat beizaw in, ka lungsim a nuam theisih hi. Ka pa lah ka tungah gumtat deudeu. Ka hinkhuo ning kitel leh hopeless tahin ka kingaisie hi. Ka kaina University Lab ah "chemicals poison" chia kigelh a bawm neu nounou bangzat hiei khat, kava la hi. Azingnin ka inn ua kei leh ka nasemtu (sila) uh ka um uhi. Bathroom ah kikal khum in poison pen glass khat ah tuitoh halin ka dawnta hi. Sawtlou in ka tha ka zungte ang chau a, ka khup zong ang kon a, ding zoulou kipua di ka kisah a, thakhat in ka kikou khie a, ka silapa un ang del a, kawt tuansia in ang lakhia hi. Kang khaloh leh hospital aum, ka tahsah tung teng phin (needles) kiphut liulieu in ana dim hi.

Ka nu dinna lam ka enphei a, ka pa kot a ang lut di kisa chet ka mu a, ka pa lunggel ding khu ka theisiem pai hi. Ka inkuanpite tungah maizumna tuntu, hin dan theilou shi dan theilou-pa ka suo hi. Doctor-pa'n lah ka tungah kinepna neilou - dam leh damlou kikal gen theilou. Ka gilsunga organs-te tampi kisia achi a, adam zoulou dia lupna tunga um kana hikhin khien hi.

ZACHARIAS BIBLE VERSE DEIPEN
Ka nu ka etleh a dinna mah dinglai, agei a agammi Khristian worker khat in, "There is Balm of Gilead," kichi laa sa'n a ding hi. Kanu'n "hia bang bawl a ilut?" chin a dong a, amapa'n, "Pasian nna sem ka hi". Ka nun zong, "Ka tapa agimsie ahi. Houpi theisih vateh," chin ahil hi. Tuachin amapa'n, "Tami Bible ka pe ut ahi" chi'n John 14 phensa'n, ka nu kungah "na tapa azaa din simsah in chi hi. John 14:19 "Because I live, you also will live," in ka lungtang khoi kha hi. Tami khu kinep thei umsun chi'n ka ngaisun ta hi. Mangpa Jesu aw, na genbang a hinna petu na hileh, tami ka umna hospital lupna apat damtahin hing pawtsah in. Ka damleh ka hinkhuo pumpi nang adin ka pe ding chi'n Pasien kichiempih hi. Ni 5 zaw'n Wellington Hospital, Delhi apat dam in apawt ta ngei mai. Pasian ang sui chienta a, Pasian Thu ah ang kibulphu a, Bible ang zil a, azilzaw in Gospel tangkou in kidieng kawikawi hi.

SOUTH VIETNAM AH
1971 Summer sung teng South Vietnam a US Army leh Viet Cong member jail tangte lahah Pasian thu gen in va um hi.

ZACHARIAS BIBLE TRAINING NAMUN
1972 in Ontario Bible College (now, Tyndale Univetsity) apat under-graduate degree (Bible) azaw in Christian and Missionary Alliance (C&MA) ah sem in, Cambodia (Thailand) ah sawtlou va sem hi. 1977 in Trinity International University apat M.Div azaw in, C&MA in Worldwide Preacher (leitungbup a thugen) din la ua, thugen in zinkawi lele hi.

ZACHARIAS PASIAN MIZAT AHIHDAN
Pasian mizat Zacharias pen "preaching" lamah min nei mama hi. Kum 19 ahi'n International Youth Congress, Hyderabad (India) ah Asian Youth Preacher Award piehin um hi. Billy Graham Evangelistic Association inzong Zacharias khu khawvel Christian khawmpi thupipen akigen, "International Conference for Itinerant Evangelists" ("Amsterdam '93") tunkimni/kipatni'a thugen di'n seh in um hi. Mi tuomtuom Speaker ding a kihan 4000 valte mai ah thu genna nei. Tami khawmpi ah Christiante "apologetics" lamah chau mama in khawvel pilna/siemna (intellectual) neite sawisel/gensiatnate (attacks) uh "defend" zoulou uhi, chi ang mukhia a, tuachi'n apologetics lam ang buoipi pan ta hi. India khawpi tuomtuom ah Pasian thu tangkou inzong kidieng koikoi hi.

ZACHARIAS LAIBU KITHANG KHENKHAT
A laibu gelh masapen "A Shattered Visage: The Real Face of Atheism (1990)" in ahing minthang sah hi. "Can Man Live Without God?(1994)" in Evangelical Christian Publishers Association's Gold Medallion Book Award mu a, tualeh "Light in the Shadow of Jihad (2002)" leh "The Grand Weaver (2007)" tegel khu Christian Bestsellers ah pang pha hi. Adolf Hitler, Jesu leh Dietrich Bonhoffer-te kihoulimna graphic novel: "The Lamb and the Fuhrer (2014)" zong simnop huoi mama hi. Denchiang tam laibu sungah tomkhat iva lenglut ding uhi. A laibu bawl nukhia pen "The Logic of God: 52 Christian Essentials for the Heart & the Mind (2019)" ahi. Ama khutsuo laibu 29 pha hi.

HITLER  LEH JESU KIHOUNA AH VA LUT ZUOL VAI
The Lamb and the Fuhrer ah mi thum --- Adolf Hitler (Bonhoeffen thattu, Jews thattu, Pasian thu awilou), Jesu Khrist (khawvel mite dia hinna pia) leh Dietrich Bonhoeffen (German pastor hangsan taha Hitler ana sawiseltu) kihoulimna thu ahi. Tami novel sim suhsuh lei nuom deudeu hi.

Hitler in ama angma sialna'n shisan naisan million tampi suo/luongsah hi, ahin Jesu'n khawvel mite adin a "shi" luong hi. Hitler pen kithupisah tahin PASIAN bangin a kikoih a, mipi atul atul in shilaw hi. Jesu pen Pasian kingaineu taha MIHING a ang piang, mihing ten hinlaw uhi. Hitler in mihing adin "Meidil" (Hell)  a siem a, Jesu'n "Vangam" siam hi. Hitler min akigen kha chieng "Power, Evil, & Genocide" toh kitepteh a, Jesu min khu "Love,  Peace, & Life" toh kitepteh hi. Amau gel room khat ah umkhom sahlei bangthu a gen ding uai? Na bil a
na zahte na gingta sih ding!

Tami Jesu toh Hitler kihouna ah,  Bonhoeffer zong apang sah a, azieh mihoih tampi'n Hitler vaihawmna nuoi a genthei tah a shina leh suh gentheina bangzieh a atuo uh, chih Bonhoeffer buoipi pen ahi. Bonhoeffer meel pe'n thangpaina (anger), beidawnna (helplessness),  leh silhoilou (evil) khu silhoi (good) a bawldia douzaw ding chi khu ama apat muthei in um hi.

Hitler pen mi lungtang khau, mi lungkhaw, mi lungpheng leh thukhel vivel ahi a, a ki-suicide (pistol a kikap lum) zaw in Jesu Khrist leh Bonhoeffer khu a maituo (kimu) a, amau tegel mai ah siam kitansah sawm teitei a, hinanleh Khrist leh Bonhoeffer in "shina" maituo din deisah zaw uhi. Azieh (i) Jews million 6 val banah ami-asa leh midang sim senglou tungah itna beihial a ana ngongtat zieh, leh (ii) Pasian itna a sang nuomlou zieh. Ahin, Hitler pen Pasian tungah ana kikoih khinkhien hi! Himi novel pen Sunday School class-te a tawi/kihil dia hoih ahi, chi pawl Mangkangte phabeppi um vayia ei. Tami novel apat World War II thu, Hitler thu chiangtah in kimuthei a, mihing ngaisutna zong saupi peitou sah zou hi.

ZACHARIAS IN DEISAHNA TANG
2016 kumin USA Republican Presidential candidate Marco Rubio in Zacharias pen "Dignity of Life" Advisory Panel lahah mi poimaw khat in pang sah hi.

ZACHARIAS IN RZIM MINISTRY PANKHIE
Ravi Zacharias International Minstries (RZIM) 1984 in US ah pankhia a, tutan in gam 16 ah office nei hi. Office umnate: US, Canada, Peru, Kenya, South Africa, UK, Ausria, Spain, Romania, Macedonia, Turkey, Singapore, Hong Kong, India, leh Middle East. RZIM a sem mi 200 val um a, khualzin theipai dia amansa um full-time speaker  mi 60 val leh apoimaw hun a semdia speaker mi 20 val um hi. RZIM in Radio/TV Program leh Humanitarian Work tungtawn in Pasian Thu (Gospel) khawvel ah thedarh hi.

RADIO PROGRAM
1) LET MY PEOPLE THINK kichi weekly radio program khu station (outlets) 2,000 val apatin gam 32 ah kikha khie hi. Tam program khu Spanish-ham a kibawl "Pensemos" chi'n mun 200 val apat kikha khie khu'n gam 23 sung zelsuo hi. 2) JUST THINKING kichi weekday ah 15-minute radio program, station 650 val a kikha khie in gam 19 zelsuo hi. 3) JUST A THOUGHT, one-minute radio program, khu station 500 val apat kikha khie in gam 6 huop pha hi.

TV PROGRAM
LET MY PEOPLE THINK, TV Program, ahileh station 31 -- US,
Canada, leh Belize pansan in Africa, China, leh Europe khu global coverage sah uhi. Tami version khu India ah zong kikha khie hi.

ZACHARIAS INSTITUTE PHUT
Ana lunggul mama apologetics center khat, "Zacharias Institute" kichi Atlanta ah 2017 in pan hi. Khawvel mun tuomtuom apan mi asing asang in training bawl uhi.

WELLSPRING INTERNATIONAL PANKHIE
Wellspring International kichi RZIM in "humanitarian support" nalam a zatdin 2004 in bawlkhie hi. Tamin organisation koitohbang numei-naupang (women & children) lam buoipi/panpihte support banuah mimal laisimna lamah zong support, leh healthcare lamleh, niteng neh-le-dawn apoimaw-te ah kiphaltahin support ana pe gige hi. 2016 kumin innkuon (family) genthei leh numei-naupang genthei 3,500 val panpihna pie hi. Tualeh human trafficking, natural disaster, leh poverty toh kisai in project 16 adin panpihna gam 13 ah pie uhi.

ZACHARIAS TATE
Atahpennu, apa ministry RZIM adia CEO (Chief Executive Officer) dinmun pawtu Sarah Davis ahileh BA (Edn) Covenant College a zou khie ahi a, laigelh siam, thugen zong siam leh mi tei mama khat ahi. A laibu gelhte: Confessions from an Honest Wife, Transparent: Getting Honest About Who We Are and Who We Want to Be, leh The Friends We Keep: A Woman's Quest for the Soul of Friendship. Radio leh TV Program ah Women & Children toh kisai thu tamveipi anagen ngai hi. Pepperdine University Graduate School of Education & Psychology ah Senior Advancement Officer ah a sepkhit in RZIM join kia hi. Tuaban ah Vice President (Marketing & Development), RZIM leh Vice President (Strategic Marketing), CNN ahilai in a semhoi chi'n President's Award for Excellence ana mu hi. Apasal toh tun Roswell, GA ah khawsa uhi.

Amilaipa, Nathan Zacharias (39 yrs) media lam lunglut ahi dungzui in tulelin apa ministry RZIM ah Video Producer/Editor in sem hi. "Good Word, Good Music Can Help People Think, Feel and Change," chi ngaihdan neimi khat ahi. 2011 a kitenpi, azi Sarah Parkar Zacharias ahileh Wellspring International ah Marketing & Development Associate in pang a,  Atlanta, GA ah khawsa uhi.

Atumpenu, Naomi Zacharias ahileh Wheaton College apat BA (Business/Economics) zou ahi a, Wellspring International pe'n ama etkawl dieh ahi. White House ah zong Public Liaison toh kisai in full-time internship ana bawl ngai hi. A laibu gelh masapen ahileh "The Scent of Water: Grace for Every Kind of Broken (2011), Essay nih NIV Bible for Women: Fresh Insights for Thriving in Today's World (2015) kichi leh Children Book "Little Prince, Little Prince What Will You Be? (2021)" kichi abuoipi laitah ahi. Women & Children lamah lunglut mi ahi, himi toh kisai in chapter khat,  "Zealoys Love: A Painful Guide to Social Justice (2004)", kichi khat zong gelh hi. Apasal toh Atlanta ah khawsa uhi.

RAVI ZACHARIAS LAA DEIPEN
A laa deihpen Sweden-mi, Carl Boberg in 1885 a Pasian phatna'h aphuo, "How Great Thou Art," ahi.

ZACHARIAS KAMMAL
Ravi Zacharias in kum 46 sung ving veng gam 70 val ah Pasian Thu ana tangkou hi. University leh Bible Seminary tuomtuom ah zong speaker/teaching din ana kisam gige mithupi khat ahi. Leitungah Pasian Thu dindetpih (defend) zou a minthang khat ahi. "Jesu thugen thutah te'n khawvel a demsietna hasah tawpkhok leh mihing pilna tungtawn a Christian gindan diklou chia attack bawlte dawzou tahin thuozou hi," chi.
----------------

ZACHARIAS IN ORDINATION A TANGTE
1. Ordained by The Christian and Missionary Alliance, 1980.

2. Licensed as a National Evangelist by The Christian and Missionary Alliance in the United States,1977-present.

3. Licensed by The Christian and Missionary Alliance of Canada, 1972-77.

RAVI ZACHARIAS LAIBU BAWLTE
1. The Logic of God: 52 Christian Essentials for the Heart and the Mind (Zondervan, 2019).

2. Jesus Among Secular Gods, coauthored with Vince Vitale (FaithWords, 2017).

3. Why Suffering: Finding Meaning and Comfort When Life Doesn't Make Sense, coauthored with Vince Vitale (FaithWords, 2014).

4. The Lamb and the Fuhrer, graphic novel edition, with Jeff Slemons (Kingstone Comics, 2014).

5. The Merchant and the Thief: A Folktale from India, reprint edition illustrated by Laure Fournier (Zondervan, 2012).

6. Why Jesus: Rediscovering His Truth in an Age of Mass Marketed Spirituality (FaithWords, 2012).

7. Has Christianity Failed You?(Zondervan, 2010).

8. There Is a Plan (Zondervan, 2009).

9. The End of Reason: A Response to the New Atheists (Zondervan, 2008).

10. New Birth or Rebirth: Jesus Talks to Krishna (Multnomah, 2008).

11. Beyond Opinion: Living the Faith We Defend, author and general editor (Thomas Nelson, 2007).

12. The Grand Weaver: How God Shapes Us through the Events of Our Lives (Zondervan, 2007).

13. Walking From East to West: God in the Shadows (with R.S.B. Sawyer) (Zondervan, 2006).

14. The Lamb and the Fuhrer: Jesus Talks with Hitler (Multnomah Publishing, 2005).

15. The Real Face of Atheism, revised and expanded edition of A Shattered Visage (Baker Book House, 2004).

16. I, Isaac, Take Thee, Rebekah (Word Publishing, 2004).

17. Recapture the Wonder (Integrity Publishers, 2003).

18. Who Made God? And Answers to Over 100 Other Tough Questions of Faith, co-editor with Norman Geisler (Zondervan, 2003).

19. Is Your Church Ready? Motivating Leaders To Live an Apologetic Life, coeditor with Norman Geisler (Zondervan, 2003).

20. Sense and Sensuality: Jesus Talks with Oscar Wilde (Multnomah Publishing, 2002).

21. Light in the Shadow of Jihad: The Struggle for Truth (Multnomah Publishing, 2002).

22. The Lotus and the Cross: Jesus Talks with Buddha (Multnomah Publishing, 2001)

23. The Broken Promise, illustrated by Lad Odell (Chariot Victor Publishing, 2000).

24. Jesus Among Other Gods: The Absolute Claims of the Christian Message (Word Publishing, 2000).

25. The Merchant and the Thief: A Folktale of Godly Wisdom, illustrated by Lad Odell (Chariot Victor Publishing, 1999).

26. Cries of the Heart: Bringing God Near When He Feels So Far (Word Publishing, 1998).

27. Deliver Us From Evil: Restoring the Soul in a Disintegrating Culture (Word Publishing, 1996).

28. Can Man Live Without God (Word Publishing, 1994).

29. A Shattered Visage: The Real Face of Atheism (Wolgemuth & Hyatt, 1990).

ZACHARIAS IN EDUCATION / TEACHING ANA BAWLNATE
1. Senior Research Fellow (Honorary) at Wycliffe Hall, a Permanent Private Hall of
the University of Oxford (Oxford, England), 2007-2015.

2. Guided study at Ridley Hall, an independent theological college affiliated with the University of Cambridge (Cambridge, England), 1990.

3. Chair and Associate Professor of Evangelism and Associate Professor of Evangelism and Contemporary Thought, Alliance Theological Seminary (Nyack, New York), 1980-1984.

4. Master of Divinity, Trinity Evangelical Divinity School (Deerfield, Illinois), 1976.

5. Bachelor of Theology, Ontario Bible College (Tyndale College and Seminary, Toronto, Ontario), 1972.

ZACHARIAS HONORARY DOCTORATE DEGREE MUTENG
1. Doctor of Letters, Patrick Henry College, 2017 (Purcellville, VA)

2. Doctor of Public Service, Gordon College, 2016 (Wenham, MA)

3. Doctor Honoris Causa, University of San Marcos, 2016 (Lima, Peru)

4. Doctor of Humane Letters, Indiana Wesleyan University, 2016 (Marion, IN)

5. Doctor of Divinity, Trinity College of Florida, 2014 (Trinity, FL)

6. Doctor of Sacred Theology, Liberty University, 2013 (Lynchburg, VA)

7. Doctor of Divinity, McMaster Divinity College, 2012 (Hamilton, Ontario)

8. Doctor of Divinity, Tyndale College and Seminary, 1998 (Toronto, Ontario)

9. Doctor of Laws, Asbury College (now University), 1990 (Wilmore, KY)

10. Doctor of Divinity, Houghton College, 1980 (Houghton, NY)

~ Bruce K. Thangkhal
Joint Editor, Zogam Today [31-05-2020]

-:(0):-

Saturday, May 30, 2020

HPC (D) alleges Vungjagin Valte playing favoritism during the pandemic COVID-19

Ccpur, May 27 (UNA) --- The SoO signatory and an entity of Tripartite Talks, the HPC (D) alleged Thanlon MLA Vungjagin Valte of playing favoritism during the pandemic COVID-19 crisis.

The outfit Secretary, Information and Publicity, John L. Hmar said that even as the United Nations (UN) calls to cease hostility worldwide to tackle Covid-19 effectively, unnecessary team of Churachandpur Police and  unknown armed forces of Vungzagin Valte acted against the HPC (D) to fulfill the wishes of the Thanlon AC MLA.

He said that this is in violation of the SoO ground rules and favoritism played by Vungzagin, whose corruption was unearthed not long ago and the unwarranted search and raiding of members of the tripartite agreement who is also the member of the SoO signatories and the Chairman of HPC (D) at these circumstances is outright inhumane and a disregard to the SoO agreement that was signed and upheld from way before Vungzagin's entry into politics.

He continued that while the whole of humanity is in peril with uncertainty, the Hmar people find it hard to accept why the Hmar areas of Vungzagin's constituencies are given only partial crumbs of their entitled relief material and why the HPC (D) in lieu of the Hmar people in requesting the full entitlement is deceived, named, shamed, raided, arrested and facing persecution.

He maintained that the HPC (D) will do whatever is necessary for the welfare of its people and will certainly not watch its people suffer from hunger due to the greed of a despicable MLA like Vungzagin Valte.

John L. Hmar further said that the Hmar peoples are not embarrassed for demanding their rightful entitlement nor accept humiliation by divisive propaganda of the greedy Vungzagin and it's cohorts.

Taking advantage of the Covid-19 pandemic to be biased against the Hmar people and acting against the HPC (D) is a low blow even for state functionaries, he added.

He also said that the HPC (D) request the Government of Manipur as well as the Government of India to look into the matter and monitor Vungzagin Valte and his activities, to avoid the Hmar peoples being cornered with no option left but to fight back for their survival.

He further said that any Hmar in Manipur are also urged to be prepared for the Pandemic and the manmade calamity as our families in remote villages struggle to survive not basically of the pandemic but of bias and intentional sidelining and hunger caused by the concerned MLA.

CM IN HILL LEADER-TE TOH COVID-19 GENKHAWM

Tribe khat chiet Museum khat chiet Lakh 10 chiet CM in pe ding

Imphal, May 27:  Ana um ngailou a khatveina di'n Manipur Chief Minister N. Biren Singh in tribal leader tuomtuom mi 60 val toh Chief Minister Secretariat ah tuni'n kihoulimna neipi'n annkuong zong impi hi. Gamsung pumpi Lockdown nuoi a kium, adiehin singtang (hill) gam a COVID-19 doudal ding dan, social distance (kigamlat ding, kinai senglou ding) leh zuidia kibawlte genkhawm uhi.

Tunia Hill Leader-te toh kihoulimna ah Chief Minister in tribe teng in museum khat chiet akipatna mun/khuo chiet ua Rs 10 Lakh bei a bawlsah hiding chi'n phuong hi. Guollui vante khop khawm a kikepbit chiet theina ding chi hi.

Biren Singh in tam Community Leader-te toh WhatsApp group khat bawlkhiet hiding a, Chief Minister leh Govt top official  bangzat hiei khat zong pang in thukizatuohna zat hiding chi.

Chief Minister in Covid-19 toh kisai WHO, ICMR, Health Ministry, leh Home Ministry thusuote chauh gintat di'n mipite ngen hi. Amaute gen banga Quarantine a 14 Days sung um teitei ding zui chiet ding ahi chi. Negative result te'n inn azuon thei ding ua, Covid-19 veite (infected person)  zong i doctor-te uh, nurse-te uh leh paramedical worker-te siamna/bawltheina tungtawn in a dam ding uhi chi hi. Amaute uh i gam ua dia sun leh zan a nasemte ahi uhi. I gam un mipite support-na toh tam natna douzou ding chi kinepthu gen hi.

Keibul Lamjao ah i gamsung ua nam tuomtuomte pu-pa khanga kituahtah a ana tenkhom danuh kepbit tou zelna di'n Heritage Park lam ding chi hi. Kum siel a Manipur Sangai Festival kibawl zong tami park ah suon hiding. Tualeh tami park ah tribe teng Khanglui Inn (traditional house) khat chiet koisah hiding hi. Tam traditional house toh kisai Hill Leader te'n amau Khanglui Inn kilamdan alim (sketch) khat chiet Tribal Affairs & Hills Department kungah pelut ding ahidan gen hi.

Tribal Leader te'n zong Chief Minister in tambang a kihoulimna um ngailou aneipi banah singtang mite hasatna theipi leh a hoizaw sema panlah tou dia aumna tungah lungdamtu tut uhi. Tambang kihoulimna ana um ngailou hi'n kigen hi.

COVID-19 toh kisai thei-le-zuidia poimaw National Health Mission (NHM) Manipur in "awareness leaflet" abawlkhiet khu Meitei Mayek, English leh tribal ham tuomtuom in kisuo hi. Awareness Leaflet tam hamte in kibawl: Aimol, Anal, Chothe, Lamkang, Monsang, Moyon, Tarao, Chiru, Kabui, Inpui, Rongmei, Zemei, Liangmei, Gangte, Hmar, Kom, Mate, Paite, Simte, Vaiphei, Zou, Thadou, Kharam, Koireng, Mao, Maram, Poumai, Thangal, Maring leh Tangkhul. Leaflet-te tribal leader-te khutah piehkhiet in um hi.

Chief Minister in leader teng "gift" pie a, sun-ann (lunch) umpi lai hi. Manipur Legislative Assembly Deputy Speaker K. Robindro, Yaiskul AC MLA Th. Satyabrata leh govt officials bangzat hiei te'n zong kihoulimna uop uhi.

~ Zogam Today | 28-05-2020

Friday, May 29, 2020

NA HIHNA DIKTAK NA THEICHIANTA HIAM?


By: Pastor Thangdoulal

Jesu Khrist nung ka zuihkhawmpih saptuamte, i Pa Pasian, Tapa Pasian, Kha Siangthou Pasian min in, kei leh ka innkuante'n lung kituaktak in, Innmun pan in chibai ka hung buk hi.

BIBLE SIMNA: 1 Migiloute thuhilhna zuilou a, mikhialte lampi a zong pailou a, simmawh-haatte touna a zong touloute a hin-nuam ahi uh hi; 2 ama'uhte kipaakna pen Toupa daante ah a hizaw a, a daan thute sun leh zan in a ngaihtuah tawntung uh hi. 3 Ama'uh pen tui luan zingna luipang a sing kisuan, a teh zong vul ngai lou, ahun-hun a gah gige bang ahi ua, A sil bawl zousiah uah, a lamzang zel uh hi. 4 Hilezong migiloute pen hibang ahi kei ua, buhsi huih mut lengmang bang ahi uh hi. 5 Tuaziak in vaaihawmna ah migiloute a dingkei diing ua, midiktatte kikhop khawmna ah zong mi khialte a pangkei diing uh hi; 6 midiktatte lampi Toupa'n a enchian a, hinanleh migiloute lampi pen a mangthang diing hi. (Laa 1:1-6).

MI HIN-NUAMTE KUATE AHI UA?
Global Village /Global Neighbourhood
Internet vaihawmna nuai a om in Leitung pumpi khua khat a teeng khawm mahbang in, America a omte leh India a omte, ahihke'h leitung gam tuamtuam a omte leh ei Lamka khopi a omte pen, baihlamtak in i kithuzaak theita ua, tuaziak in khua khat a teeng kichih saang in zong, i kinaizawta uh hi. Tuaziak in leitung pumpi pen, ki-innveng kisuakta hi. Tuachiin global neighbourhood a om in, hin-nuamtak bang in i om uh hi. Hibang a leitung ki-innventuahna a hinkhua zanghte mi hin-nuam i chithei diing uai lee? Hih global neighbourhood khang ah, mite'n Bible leh Pasian tawh hun zakhna saang in, leitung mun tuamtuam a sil tungte leh thu thangte buaipih zaw uh ahihman un, hin-nuam hihna diing saang in buaina, lungkhamna, leh beidonnate i manawh toutou zaw uh hi. Tuaziak in hih a nuai a thute ngaihsut khawm ni. 

1. Kitheihchianna Omlouh Ziak A Buaina: Khristian Approach.
Leitung mihingte pen, vaan mi hi diing a leitung a khualzin bang a omte i hi ua, i kipatna uh leh i tawpna diing uh pen Pasian ahi. Tuaziak in eite pen, leitung mihing chih chiang bek i hikei ua, vaan mite i hizaw uh hi. Hilezong tamtakte'n i vaan mi hihlam uh i theipha kei ua, tualeh vaan mi hi diing a sapte i hihlam uh zong theilou in hinkhua i zangh uh hi. Tuachiin i hinkhua uh bawlthak theihlouh diing khop a kisia in, Humpty dumpty i bang chiatta uh hi. A kilemloute lah leptheihlouh in i omden ua, a khasete zong lungdam hun neilou in, phulakna diing lemtaang bek zong in ki-omthei mawkta hileh kilawmta hi. Leitung mi na hihlouh daante limtak in thei inla, vaan mi na hihna diktak thei hile chin, hichilou diing himah vechin maw… Sanggam aw, Pasian sung ah na hihna diktak zongthak inla, na hinkhua kheelta in, Toupa'n hung makaih diing hi.

2. Kisiamna (Fashion) Leitung.
 Tulai in i gam uah kisiamna a kithang mahmah a, adiak in numeite'n hih kisiamna/ kicheina ngaisang mahmah uh hileh kilawm diak hi. I gam uah leitung taksa daan a kisiamna/ kicheina a khang haat mahmah a, tuachiin kha-lam a i kisiamna diing uh hun omlou hileh kilawm mahmah a, physical fashion i ngaihsaan zah uh tawh kikim in, Pasian a diing a spiritual fashion ki-ngaisaang zoulou ahihziak in, innsung ah buaina, gam sung ah buaina, nna sepna ah buaina, leh hindaan ah buainate in i tung uah vaihawmta hileh kilawm hi. Physical fashion tawh kisai a i gen ut pen uh ahihleh, silh-le-teen bek ahikei a, Neih-le-lamte, Bike hoihte, Car hoihte, Inn hoihte neihna diing a i panlaknate uh ahi. Leitung ah kum 70-80 sung bek hinkhua zangh diingte i hi ua, hilezong, Jesu ah na piangthak in na piangthak kei zong in, kha a a beitheilou hinkhua zangh diingte i hihziak un, spiritual fashion ngaisaang zaw lehang kilawm mahmah napi, ki-ngaisaang zoulou hileh kilawm hi. Sanggam aw, ngaihsun thak inla na kisiam utdante Pasian a diing in kheek in. Toupa'n hung ompih in, hung lamkaih diing hi.

3. I Unpi Ua Actor Leh Actress Vive I Hi Uh Hiam?
Actor kichi pen, a taktak hilou a, a taktak bang a sil bawl ahihke'h nna sem pasalte genna ahi deuh hi. Actress kichi pen, a taktak hilou a, a taktak bang a sil bawl ahihke'h nna sem numeite genna ahi deuh hi. Pasian mi taktak hilou a, ki-Pasian misakte i hikha uh hiam? Jesu theihpihna omlou a piangthak kichite i hikha uh hiam? I Jesu nungzuihna uah, a taktak hilou a, a taktak bang a omte i hikha uh hiam? I Pasian biakna uah, a taktak hilou a, a taktak bang a Pasian biate i hikha uh hiam? Hilou! Kei pen a taktak a Jesu nungzui ka hi a, a taktak a Pasian bia ka hi, chi napi a, na hinkhua a kikheelna muh diing omlou mi khat na hikha hiam? Na pianthakna in na hinkhua a kheelna bangbang gen diing na nei a? Pianthakna in i tup-le-ngimte uh a kheek lamdang diing ahi a, hih Pianthakna tawhlou in, Kitheihchianna Omlouh Ziak A i Buainate uh a bei ngaikei diing hi. Ngaihsun thak mahmah ni hang in, Pasian lam zuanthak ni. Bangtanvei Actor, bangtanvei Actress hih sawmlai na hi hiam? Toupa'n nang teekteek hung tuulmawh hi.

MI HIN-NUAM KICHITE
1. Mi hin-nuam kichite pen mi pichingte ahi uh a, hih mi piching kichite ahihleh;
A. Bible simte ahi ua, ama'un a sim uh Bible in a hinkhua uh simsak uh hi.
B. Pasian ngaihsakte ahi uh hi.
Etsakna: Philippi jail sung Paul leh Silas pen gentheitak in om le-uh kilawm a, Jail sung a genthei kisa in, Pasian zong bethei kei le-uh kilawm hi. Hilezong ama'un noptak in Pasian bia ua, Jail sung lunglen chihte theipha vetlou uh hi. Ama'un noptak in hinkhua zangh theih uh ahihman un, mi hin-nuamte suak uh hi. 
Leitung ah mi giloute leh suamhaatte zong hampha thei ua, tuakphatak in zong omthei uh hi, hinanleh hih nuamtak a hinkhua zakhna pen Pasian neite kiang bekh ah muhtheih in om hi.
Hinkhua Nuam ahihke'h Hin-nuam kichi pen, buaina omlouhna, haksatna omlouhna mun a om ahi a, hih pen Pasian kiang bekh ah kimuthei hi. Tuaziak in, Kitheihchianna Omlouh Ziak A i Buainate uh beisakna diing in;
1. Mi Tuampi ka hi (Separated man) chih kitheihchian ngai hi. Leitung a om mite bang ka hikei a, vaan mi hi diing a leitung a khualzin bang a om ka hi, chih lungsim neih a ngai hi.
2. Laisiangthou Zui mi ka hi (Scriptural man) chih kitheihchian ngai hi. Kuante'n bangteng gen le-uh zong kei pen, Bible sim a a thute zui a om diing ka hi chih lungsim neih a ngai hi.
Hih thute na simna tungtawn in Toupa Pasian in thupha hung peta hen..

Thursday, May 28, 2020

Gorkha MLA carries food supplies for remote villages in Darjeeling

WEST BENGAL, MAY 28, 2020: A Darjeeling MLA Mr Niraj Zimba have been reportedly seen carrying a fully-loaded food supplies and essentials to the remote villages in Darjeeling District of West Bengal.

"Mr Zimba is the most active politician who came forward for his people across Darjeeling district of West Bengal," the villagers said.

"Mr Zimba has set an perfect example of citizen's representative in this time of Crisis."

We salute you, Mr Niraj Zimba!

via social media

Wednesday, May 27, 2020

My Experience as Covid19 Doctor

COVID-19 DOCTOR HINKHO

~ Dr. Hatneiting Haokip, MD
LNJP Hospital, New Delhi

VANNOI a kisei minthang Corona Virus (COVID-19) chu achesa January 30, 2020 nin ichennao India tolpi ah case masapen ana kimudoh in ahi. Hiche gamna hise akon kiven nading in government injong hatah in pan ahin langal in ahileh, tua katoh namun Lok Nayak Jay Prakash Narayan Hospital (LNJP) hi Delhi sorkal in government hospital ahitoh kilhon in Covid19 hospital adin atum beh in ahin lhengdoh tauvin ahi. Hiche nikho apat keiho jong asun ajan in kahung kigong tauvin, doctor khat hinan covid19 natna ipi hija, itobang natna po hija chuleh iti jendam theiham ti kholthuhna lam ah kalutpei tauvin ahi. Hetding khat chu LNJP Hospital hi government hospital ahijeh in niseh leh mi 2000-3000 OPD patients kive jing ahin, tuavang Covid19 hospital ahitah jeh in Covid19 patient bou kavet u ahitai.  Hitia kakigot laiyun Delhi ah case ahung kimutan ahileh government injong positive patient bouseh koi nathei lupna 2000 ready sa koidin thupeh ahin nei tauvin ahi.

HOSPITAL A MI KIKOI DAN LE MI KI ADMIT DAN:
Covid19 hospital ahitah jeh in hospital a hung jouse hi 90% tobang quarantine centre lah ahilou leh private hospital akon positive sa a ahinsol/refer ngen'u ahitan ahi. Damlou ahung jouse hi casualty block a hung uva, hiche a konna achu adammo na khohset dungjui  a block chom chom a kisol jiu ahi. Adamlou ho akon natna kithe jallou nadia hospital sung ajong kenglam a chele vale phallou ahin, Block khat apat Block chom che ding ahijong leh ambulance a kipo jiu ahi. Hiche kibollona ajeh chu ahileh natna hohi kenglam a ache naova kon, thilho atoh khah uleh khat le khat jong kipe sonthei ahijeh ahi.
Patient khat chu damlouva Casualty ahung lhun uva pat a-insungmite (attendant or relative) hotoh kimu talou a hospital worker hon aboipiu ahitai. Adamlou holeh a inkote hodia hiche hi thil hahsatah khat chu ahin, ahinlah akibol lo napen chu transmission (akilahson) nalou diu ahi. Hospital ward alhun uva pat, aum na ward kal lhah thei talou a, discharge ahi tohkah a hospital staff ho vetsui nanoi a um'u ahitai.

DUTY A DIA COVID DOCTOR HO KIGOTDAN:
Vannoi hotling leh leiset mihem in akichat natna kidang, natna thah chuleh alou jong umlou natna jending chu igel leh kichat umtah vang ahi. Ahinlah, doctor khat ding in hiche natnavei a damlouho gajen ding chu kithang-at um nakhat jong ahikit in ahi. Doctor hohi  ni som leh nili (14 days) duty kijom in akilhan, nikhat sung ahi pungkal 8-12 jouleh kiki khelji ahi. Nisom leh nili duty ahung kichai teng, nisom leh nili (14 days) mama hi quarantine a kium kitji ahi.

Ward duty adia iche teng, amasapen a breakfast ahilou leh ineh nom khat kiki nehdoh ji ahitai, ajeh chu duty ilhah apat PPE kit (Personal Protective Equipment) kikivon pan ahitah jeh in thil dang ima akibol theiji tapon ahi. Hospital ward sung a icheding teng itahsa chunga kai watch, ear rings, necklace, ring, etc. kitihohi transmission beilam tah ahijeh in akiki lahdoh jin ahin. Chujouteng leh eima personal von jouse kikikhel a hospital in eigonpeh PPE a chu kikivon ji ahi. PPE ikivon chaiteng imel itahsa abon a kitom ahitah jehchun koi chu koi kihetna dia Hazmat Suit chunga doctor ho min marker ham a kisun cheh ahi. PPE hi atho atam in, aban ban a ihung kichai teng minute 45-60 ana val jitan, ward ilhun masang in iti-ul (sweat) in eichup panji tan ahi.

Covid19 natna hi air conditioner (AC) akon a akilahson thei dinga ginnmo ahijeh in ward ho'a AC jong man ding phal ahipon ahi. PPE kit pum a Ward AC umlou na'a pungkal 3-4 ho rounds ihinlah teng iti-ul isung ah twi kisung bang in ava chet chut jeng in, ikam ago in, chuleh abangloi chu dehydration jeh in lungvai in alhu jong aumjin ahi. Rounds ilahchai a notes ho ehin jihchai teng leh pungkal 5 lang ana kichaiman jitan ahi. Hiche sungse ahi PPE kit a kikivonji ahin, pung kal nga val hiche hazma suit a ium chu itahsa jouse akisil banga kotji ahitai. Ward sung ahi mobile, pen, paper kitiho khatcha kichoi lut theilou ahin, ichoi lut hochu khatcha kinung choi dohkit theilou ahitai. Ajehchu hiche ho jouse hin natpi hi beilam tah a apeh sonthei ahi. Ward sung ahi atum beh a pamlang hotoh kijah mat nadia communication line jong achom beh a kisem ahi.

LIST OF PPE (PERSONAL PROTECTIVE EQUIPMENT):
Eihon beilam pen in covid19 suit jong itiuvin, abang in Hazman Suit tin jong ihe uve. PPE kit Covid19 doctor hon ajah uchu:

-Surgical gown
-Shoe cover
-Gloves
-Surgical cap
-Mask (n-95 & surgical mask)
-Hazmat suit
-Goggles
-Face shield
-Plastic surgical gown

PPE kits kivondan dingdan (Sequence): OT gown kikivon masat pen a -> Shoe cover kibut a –> Glove kikibu a –> Lutom (surgical cap) kiki bol a –> Imuh a mask (n-95) kikitom a –> Hazmat suit (hiche hi jump-suit bang a ilu apat ikengtoh gei kimat a tui jong lut theilou ahi) –> Hazmat suit chung ahi surgical gown kikivon kit a -> Chujou teng emit adia mitbeh len kiki beh a –> Imai khu nadia maitom (face shield) kiki bolkit ahi. Hiche step jouse ihin chai teng minute 45 lang anaval jia, iti-ulsa ana longman ji ahitai.

PPE KITS AKON KIVON LHAH DAN:
Ward ihin kal lhah a ihung doh teng pamma iloi teho toh kimuto masang in precaution tampi akilajin ahi. Amasapen in Ward sung a thiljouse akidalhan chuleh ihung na lampi kiche kit talou in lampi dang akihon ahi. PPE kit sut lhah dan jong step 10 lang aum kit in ahi. Ahin beilam tah seidin, iki-ah jouse chu infected ahitah jeh in step khat jouseh leh sanitize kibol a ikhut jong hand wash kibol jingkei ahi. Hiche step jouse ihin juijou teng pungkal khatma ana gei kit jin ahi. Hicheho jouse ichai teng tuilum a kikisil theng a chuteng kipotdoh thei panbep ji ahi.

COVID DOCTOR HO HOIYA UM UHAM?
Covid19 doctor hodin Delhi sorkal in achom beh in 5-star hotel @Lalit Hotel eigonpeh un ahi. Keiho jong duty kichai teng hilai mun kale jot kitjiu ahi. Hilai hotel ahi eima duty kibahpi hotobou kium khom ahi. Hotel akium sunga hi iloi ipai ho tojong kikimuto theilou, visitor jong koima hung theilou isolated a kium ahi. Neh le chah, chele vale (transport) vang phaten sorkal in kivat umlouhel in eigonpeh un ahi. Abul langa kasei banga chu keiho covid19 doctor hohi ni 14 duty kanei uva chu jouteng ni 14 ma kichol togom a quarantine kahijiu ahin, hitia ni 28 (14 days duty + 14 days Quarantine) jouseh leh circle khat kichaiya aban duty kapat kit jiu ahi.

COVID DUTY SUNG A KAJILDOH HO:
Dammo nahin ahao avai akhen poi, sum tamtah neivang in covid natna akon hin akikiveng doh thei chompon ahi. Idammo tengleh  ingailupen leh igelkhohpen chu isopi i-insungmi ahi. Hiche jeh hin patient inkote akon nikhat leh somvei cheng call akimu jin ahi. Mihem khat dia neilegou sanga thupi jo chu tahsa damtheina ahi. Chuleh, alou umlou natna ahijeh in athohdan themho adamvah un, kimoh ngaiset a umho adamgei un ahi. Mit a mutheilou virus khat injong vannoi leiset pumpi asuh nohphah theiye ti akimuchen in ahi.

Covid19 patient vedia management hon eigon uchun keijong Pathen dong pum in kipah tah le thanom tah-in kanasang in, insungmi, loile pai chuleh kanam mite taona tha-hat vangin Pathen in ei-umpi jingin, tuchan in adamlou ho vekol theijin kaum jing in chuleh adamlou tampi injong damna neiyun inn lam ajon thei tauvin ahileh Pathen ka thangvah in ahi. Hiche natna hise hi eiho lah-a umjing ding ahitah jeh in ibol itoh ichele vale nah-a thengthou tah le juidia kiseiho phatea jui a hinkho mandin minu mipa khangthah changpang nabon chauvin temna kahin neije.

(The Author is currently working in LNJP Hospital, Delhi as designated Covid19 Doctor)

Courtesy: EIMI TIMES | 24-05-2020

MAY SUNGIN MIZO NUNGAK TUIKIA 4 PHA

MIZORAM, MAY 27, 2020:  Tukha sung in Mizoram mun tuam tuamah nungak lai ngen tuikia 4 (li) tak om pha hi.

A nunungpen Nora Lalnunpuii (26), Dawrpui West, Aizawl  zan sunnung dak 2:30 velin Tuivai ah kia a, zankhua a zon ahih nungin tuzing dak 3 velin a kiakna li a kilamkhia a muhin om hi.

Tu May 2020 sung a  Mizo nungak tuike masapen Lia Malsawmkimi (30)  d/o LH Lianzuali, Hnahthial, Electric Veng hi a, May 7 sun in  Tuichang luiah kelum a, a luang mu ngal uhi. Hnahthial nungak fel leh suanhuai mahmah ahi.

A nihna tuh Lia Lalnunfeli (20) d/o Lalrindika, Khatla Section-II, Aizawl ahi. May 18 sunnung dak 5 velin Serlui ah kia a, a luang kimu ngalin, May 19 sunma dak 10 in vui uhi. Amah a lawmte 2 toh kia ua, tui a san deuh ziakin mu hak deuh ua, dam zoulou hi. Amah tanu neihsun hi a, Govt Aizawl College a BA (English core) zirlai ahi.

A thumna tuh Vaivakawn nungak fel Lia Esther Lalramchhani ahi. Esther Lalramchhani (33) d/o Lalzawmliana May 19 sunnung dak 3:30 vel in Tuithum Khawhpawp a a lawmte toh kipawllim ding a hoh Sabe Khuangkai in la a, Lawipu Branch YMA member te'n panla pah ngalin luidung a zonh ngal ua, a kiakna apan Km 2 vel, Tuithum ngakik khen phakma deuhah a luang va mu uhi. Amah Oxford Higher Secondary School a semlai hi a, Central KTP  in Kumpuan film a bawl, 'Hnehtu' chingtu leng hi kha in, a sih tanin KTP Vaivakawn Branch Sh Group Leader leng ahi.

~ T⭕NGSUAH NEWS 📡

KA NU MUHDAH KA PA NUUTSIAT

By: Pastor Thangdoulal

Jesu Khrist nung ka zuihkhawmpih saptuamte, i Pa Pasian, Tapa Pasian, Kha Siangthou Pasian min in, kei leh ka innkuante'n lung kituaktak in, Innmun pan in chibai ka hung buk hi.

BIBLE: "Ka nu leh ka pa'n hung nuse le-uh zong, Toupa'n kei a hung keem diing hi," (Laa 27:10).

Leitung a chiammuih bawlsiam a minthang, Charlie Chaplin in, "Leitung ah bang a omden diing a omkei a, i haksatnate uh zong a omden diing hilou hi," a chihbang in, leitung pen a hunsial leh a nisial a kikheel-kheel leh, a hun a kibaklouh dungzui a nna leh silte zong kibang denlou, hampa in dawn hun a neihbang in, gaw hun zong nei a, tuachibang in leitung ah nnate a hunbi dungzui in kikheel ahihna ah bangmah a omden diing a omkei Charlie Chaplin in a na chi hi. 
I teenna leitangh kikheel kei lezong, leitung pen kikheelna gam ahi a, nu-le-pate itna zong kilamdangthei, lawm-le-gualte lungsiatna i tanbang uh zong kitangden lou thei, i haksatnate leh thuakgimnate uh zong nopna suakthei, kahna zong kipakna suakthei leitung a teeng i hihna uah, Kumpi David in zong, a hinkhua a a phuukkhaakte leh tuakkhaak haksatnate tungtawn in zilkhiat manphatak khat a nei a, tua pen amah nuse ngailou Pasian ama Pasian ahihlam ahi. Tuaziak in eite'n zong Kumpi David bang a innsung kimatmawhna leh haksatna i na thuakkhaak leh, lungkia a ki-thabeisak mailou a, Pasian kiang i zot chiat theihna diing un hih a nuai a thute ngaihsut khawm ni. 

1. Muantheih Diing Hilou Leitung Thuphate Na Muangkha Hiam?
Leitung thupha i chih uh dangka (sum-le-paai), khamh leh nguunte bek ahikei chih i ngaihsutna uah omsak masa lehang deih-huai i sa uh hi. Hinanleh leitung thuphate pen, damnate, hinnate, neih-le-lamte, pilnate, leh innkuan ki-ngaihnate ahi taangpi hi. 
Hih a tung a i gen uh leitung thuphate a omden a, a beilouhna diing in bawltheih i nei uh hiam? Hih leitung thuphate a bitna diing in bangchi kep diing i hi ua? Bangmahloutak a mangthang a, vaangsiatna a beimangthei ahihdan na ngaihsun ngai hiam? Damna pen natna in thakhatpi in kheekthei a, hinna zong sihna in kheekthei hi. Neih-le-lamte thakhat in beimangthei a, pilna zong mawtna in suanmangthei hi. Innkuan ki-ngaihna zong thakhat a kisiatna in kheekthei a, ki-itna leh ki-ngaihte zong kimuhdahna in suanmangthei hi. Tuaziak in Kumpi David in, "Ka nu leh ka pa'n hung nuse le-uh zong, Toupa'n kei a hung keem diing hi," (Laa 27:10) a na chi hi. 
Kumpi khat in, a leitung neih-le-lamte, innkuan ki-ngaihnate, a neih mi pilte, khamh leh nguun, sana-dangkate saang a Pasian a muanzawk leh, nang leh ke'n zong i lungsim uh Pasian pia in, Pasian ah i muanna uh koih lehang hoihzaw lou diing maw? Bible in, "Mihingte muan sang in Toupa belh a hoihzaw hi," (Laa 118:8) na chi hi.

2. Leitung Thupha Bei Nung a, Christiante Tanvou Kichingtak 
Bible: Laa 69:15 in, "Ka sanggamte lak ah zin ka suak a, ka nu tate lak a kipan in gamtuammi ka suak hi." Kumpi David in Pasian a kipan a a ngah leitung thuphate nuse mun mahmah hi. A tapa Absalom a kipan a a gaaltaai hunlai, Saul ziak mimaw kineih zen a gaalte kiang a a taai hunlai, leh a tate a kithah hunlai ua, David lungsim diing i mitkha un musak chiat lehang, naa mahmah hi. Thukhun Thak ah mitto pasal khat a om a, tua mittopa zong a innkuante (Sinagog) a kipan a nawhkhiat in a omziak in, amah a diing in a leitung thupha a bei, ahihke'h a leitung thuphate lawhsamta hi. Bible simni: John. 9:34-38, "Ama'un a dawng ua akiang ah, "Nang khelhna pumlum a piang khat in, koute n'ung hilh sawm vial maw?" chi in Sinagog a pat a mah notkhia uhi. Ama'uhte'n tua mipa a notkhia uh chih Jesu`n ana za hi. Tualeh amah amuh kiik in (Jesu'n) a kiang ah, "Mihing Tapa na gingta ei?" achi hi. Aman a dawng a, akiang ah, "Pu aw, Amah kua e? Amah hung hilh in ka gintat theihna diing in!" achi hi. Jesu`n akiang ah, "Amah na muta hi. Tu-a nang hung houpihpa Amah ahi," achi hi. Tuachi`n aman, "Toupa, ka gingta hi," chi in amah abia hi.
Hih mittopa'n ama innkuan beh-le-phung omna leh leitung kivaihawmnate a suplawh hang, amuh thak a goutan ahihke'h a tanvou pen thupi hi. Tuaziak in a leitung thupha a bei nung a a ngahthak tanvou pen amah a diing in kiching mahmah hi.
Leitung a i kisaktheihpih uh kipawlkhawmnate hiam, nu-le-pate hiam, sanggam, u-le-naute hiam muhdahna leh huatnate tungtawn a, hih leitung pen eite khamuanna diing mun ahihlouh dan Pasian in a hung sinsak ziak a, David bang a innsung/innkuan buainate hung thuaksak ahi diam? Pasian in Amah lam a i pai diing uh a deihna ziak a innkuante muhdahna leh innkuan kilemlouhna tawh hung sam a hithei diam?
Rom. 8:28, "Sil bangkim ah Pasian in Amah itte, Ama deih lam bawl ding tupna nei-a a sapte, sil hoih a bawlsak chiat hi chih i thei uhi." John. 14:18 "Tagah ding in k'ung nusia kei ding, na kiang uah k'ung pai ding hi." Ka nu muhdah, ka pa nusiat, ka innkuante meelma hita ingh chi in, na lung a nuamkei ama? Lungsim zawngkhaal in na omkha maw? Na kiang ah Pasian om hi. Lungmuanna hung pe diing leh, khanate nuihna a suaksak ut in Toupa'n nang hung ngak hi. 
Pasian sung a bukimna in nang hung nuse kei henla, Amah sung a om thuphate in hung taisakta hen…. Toupa Pasian in thupha hung peta hen….

Sikkimese woman holds US Army Officer post

SIKKIM, MAY 27, 2020: Daughter of Sikkim, Perilla Bhandari, who commissioned as a United States Army Officer in 2005 has been promoted to the rank of Lieutenant Colonel on May 21st 2020.

Perilla Bhandari is the youngest daughter of former Sikkim Chief Minister, Late Nar Bahadur Bhandari, and former Lok Sabha MP Smti Dil Kumari Bhandari. Perhaps she is the only Gorkha woman to hold this rank in the US Army so far.

She has successfully completed three combat tours and has won many awards such as Soldier of the Year, Logistics Warrior and Military Leadership Award.

Congratulations Perilla Bhandari!

Courtesy: Primula Sikkimey

Tuesday, May 26, 2020

An Open Letter to Mrs Th Brinda Devi, MPS

Respected Madam,

I have  been a great admirer and always respect the work, honesty and dedication you have for the service and many young people in Manipur have looked up to you as an inspiration and role model.

The present issue came to my knowledge after coming across media reports of All Manipur Judicial Officers' Association complaint against you in relation to your post in social media.

At first I was perturb how could an association such as Judicial Officers who should be the arbiter of issues be the complainant themselves againts a police officer.
Something that is unprecedented and unheard atleast in recent past. Then I started to do my own little research in relation to your post  and also the reaction from the Association and members of the Bar and also your well wishers who have like always stood by you no matter what the circumstances may be. Here are few points I wish to express

1. To the best of my understanding and knowledge, an interim bail for 3 weeks comes with an expiration date  and beyond any stretch of imagination It cannot be termed or equated with acquittal.

2. Your post have misled to people thinking the accused druglord has been acquitted which incited the public whose knowledge of law and procedure is lacking and therefore invited unsolicited comment againts the institution such as judiciary.

3. Granting of bail or not is the discretion of the court and should any party be aggrieved there are forums like higher court to appeal againts the order rather than resorting social media more so from a responsible police officer like yourself. I was astonished.

4. Fair criticism is one thing however passing a sweeping comment on an institution is quiet the other. The content of your post has travelled beyond fair criticism but maligning the name of the judge and making a sweeping comments againts an institution is uncalled for and unexpected moreso from educated and responsible police officer like yourself.

5. Even assuming for a moment you have criticised on merit, have you ever wondered or even thought the language you used is unparliamentary, objectionable and offensive. This is not how a responsible public servant behave in public moreso being from uniform whose disciplined have stood the test of time.

6. Lastly, respected madam, in your post you offered to teach the learned Judge about law for free of cost. Before that I also wish to give you a free legal advice. There is a word called Sub Judice  which of all the people you should be knowing better . So when a matter is sub Judice we do not talk about it in public period.

I wish to conclude by saying no system is perfect. The system are run by some individual and because we have grieviances againts an individual one cannot blame the entire system.

There are high ranking police officer who are in custody because of drug issue, by your standard should all the police be condemned and painted with the same brush as you just did for the judiciary.

I hold no brief for the judiciary either but I have seen many landmark judgement passed not only by the Hon'ble SC but even the Hon'ble High Court of Manipur  which has changed the course of history of this country and state. You must be knowing better than me.

We are all educated adults and we live in a civil society where not only our freedom is important but the restriction as well. I wish you would have thought twice before choosing the words you choose. Let alone adults even as a child we were brought up and taught not to use such language. At the same time I do understand the anger and frustration but it's a test we all have to raise above by not loosing our self respect.

I understand we live in a free world but what if everyone say whatever they want to say without thinking of consequences. To those who call entire judiciary corrupt , has anyone even thought that there are honest judges in this state who are working day and night despite the challenges for the public good . It's easy to point a finger to someone and it hurts when the other points at u ... it's time for you to introspect so as everyone else.

Btw I don't understand how the accused going on an interim bail spoils the future generation of manipur and that judiciary is useless and corrupt are proves his innocence. The trial is still ongoing and judgement has not been given yet. Let's not jump our guns in haste and conclude things. Allegations are easy to throw, only difference is when you are on the other side, the story changes .

All I am saying is Let us all be able to express our point of view but with civility and in dignified manner ... no one is "Holier than Thou."

PS : I am not in anyway condoning any accused. Who ever has committed a crime be it any offence under IPC or any other law  , let the law take its own course be it the present the past of the future cases. I am only questioning the  nature of the language, the sweeping comment againts an institution with impugnity and the conduct of a public officer in public domain.

     Regards,
Thangminlen Singsit
26 May 2020

The Third Eye View: Beyond Ordinary Perception

~ Lincoln Zou

WITH reference to the numerous posts, allegations and dehumanizing comments made in social media regarding the bail order of Mr. Lhukhosei Zou, I, as a well wisher of your achievements, would like to state the following points for your kind retrospection or introspection.

Ma'am Brinda, you have been successful in apprehending drugs worth hundreds of crores, have raided and destroyed brown sugar factories as an ASP of NAB. Your dedication, commitment and integrity as a Police Officer were doubted by none at that time. But your posts and statements in social media platforms, the premature allegations and that many accused drug lords who were not charge sheeted by NAB brings doubts to the mind of the people about the your integrity and intent (in this case).

Your choice of words (in social media) reflected your ego, your attitude to victimize the dutiful doctor in the court and giving her psychological trauma by threatening her inside the court and that making her cry, is uncalled for. You victimized her for performing her duty as a medical officer. Is the doctor humiliated for being 'Chingmi'?

You proclaimed your respect for the court but disrespected the sanctity of the court by looking down upon its judgement. You asked people to uphold the inviolability of the institute but you acted otherwise while you were in the court itself. It behaved as if you were the Investigating Officer, the witness, the public prosecutor and even as the Ld. Judge. Are you creating a KANGAROO COURT in our Manipur?

Remember that there are forums for appeal for an aggrieved person which you know very well. If I am not mistaken, you are the first officer in the history of Manipur who challenged, criticized and disputed openly and unprocedurally, not only the judge of a court but the judicial proceeding and the system itself. You are indeed brave, but naive as a police officer.

If what I have heard was true, you violated the decorum of the court by your words, body languages and dress. This is unbecoming of a police officer of your status.

The SP, NAB, your superior officer, by his letter dated the 13th May, 2020 stated that the treatment of the accused is beyond the purview of his office as charge sheet has already been submitted. But, you insisted on, disrespecting the orders of your superiors. Not only that, you disrespected the Ld. Judge by inviting her for a 'free course on law'. This has hurt the sentiments of all the judges, advocates and other officials as well.

As much as I hate drug lords and their business, it is wrong to swear at someone by showing your middle finger, calling 'meenai' and other derogatory remarks. Had it been someone else, he or she would have landed in jail and NSA be labelled as per the previous event.

As a public figure, you are misleading the public by feeding them half baked truth before the judiciary made any final judgement.

Let us go by the law of the land. I go with your saying 'TRUTH ALWAYS TRIUMPH'. Let us not disturb the sanctity of the judiciary by poking our nose in its business.

-:(26th May, 2020):-

Tallest woman in Mizoram

MIZORAM,  MAY 26, 2020: A Mizo lady named Mambawihi of Serchip,  Mizoram is considered as the tallest Mizo women. (See pic)

Her height is said to be 6 feet 7 inches.

She could be also the tallest women among the ZO-kindreds -- Chin, Kuki and Zomi.

*via social media

NE train attacks in Bihar

MANIPUR, MAY 25: The Special Shramits Train ferrying around 1500 stranded northeast people have been reportedly attacked today by some angry mobs in Bihar train station.

According to a reliable source,  the alledged attackers smashed the window panes and broke them into pieces. They also pelted stones against the northeast passengers. No serious injuries reported. (See the photos)

A video clip has gone viral in social media, which clearly recorded the barbaric  "attacks and disturbances". (Visit the link: https://youtu.be/WdZEsCQUgGY)

The attackers shouted furiously with evil motives. The reason of this barbaric acts is unknown.

The concern authority must probe the incident as soon as possible. 

Caution:
"Hey, You People of Bihar! Stop your non-sense, uncivilized and uncultured actions towards the Northeast Indians.  Never repeat your racist mindset anymore. There is huge number of Biharis in eight Northeast States!"

See the link: https://youtu.be/bCjKaWCh2wU

"When we saw the video clips and photographs, we are really shocked and anguished over the unlawful acts of the mob. They should booked and punished accordingly".

KV Media hereby sought the Central Government to probe the incident and punish the offenders.

~ Editor,  KV Media

LAMKA VANMAN KHANGDAN LAMDANG

~ Major Muanpi Zou

KA high school kailai in niteng in ZOGAM THUSUO kana simjing a, nikhat EDITORIAL ah dukan a vanlei ding dan thu a ngaidan kupna khat kana simkha a, tuanah laigieltu pa'n tambang in agiel ahi 'dukan a vante ilei ding chiang in zong eimi te kung sese ah valei jing lei' chi'n adeidan tampi gielsuh ditdet a, tuami kana ngaisut chiang in dih jong kanasa a, hinanleh tuchiang in adihlou na tampi umta in kathei ahi. eimite kung sang a kolte kung a vanlei khu kimanjo ban ah houpi mama jong nuam hi.

Lamka khopi pen ZOUGAM chia iki letsah pi  vang un niteng ipoimawh van nengthem te uh juah tu mahajon lian teng kol leh vaite ahi ua, atomlam a gending in amauh te'n adeidan dan ua LAMKA khopi achalai uh china ahia, deihun hun in vanman dei jat2 a kikhangsah ua, sumpi hau thei mama uh ahijiah un stock tampi tahte khol zel ua, BANDH leh STRIKE te ahing um tah chiang in hun lemtang lahna te in hing neijing ua, tuapen atheilou koima ki umlou a, hinanleh koima'n ngaisah tham asah lou adiai ahisih leh angaisah zoulou uh ahidiai? Amauhte deidan zuimai chilou upai umlou bangmai tahi.

Tutung Covid-19 jiah a vanman ahing khangdan pen lungdon huai mama a, zanmang a matdi'n jong deihuai lou phial ahi. gamsung pumpi ah LOCKDOWN um ma ahia, hinanleh ESSENTIAL SERVICE kichi neh leh dawn lam toh kisai te ahuap khasih a, adiah in WHOLESALE vante khu ahuntah a truck te'n ahing puah tung jing uh ahia, ahing kipatna uh Guwahati, Dimapur or Silchar chite apat lampi tungtawn ah petrol pump teng kihong jing ahia, avan lahna mun uah vanman akhang tuansih a, alam zawtdan uah bangma akilamdang umtuanlou a, nidang sang in thoveng zotham a, hinanleh vanman adeidan ua ahing khangsah upe'n sil lamdang tah ahia, lamkai thunei vaihawm tute'n etzui lou theilou khat ahi.

Etsahna di'n potato (alu) khu wholesale rate ah Rs 28/- hing man a, tuajou in Rs 23/- in hing kehniam suh hi.(lockdown masang a Rs 18/- ahi) truck te jong atai ngaibang in taijing ua, gamtuam apat nasem a vakilawh te ahing tung ua, Covid-19 positive umta chia ahing kiphuang doh nitah in Lamka mite patau ua, tuami toh kiton in potato wholesale rate khu Rs 30/- hing tung tou hiau, bang chidan adiai? Nitah khat thu a positive vei mi aumta jiah a vanman khang phut thei. Adatmawh huai kia khat ahileh tuabang kolte'n igam uah thunei sengta uh ahiman un, idei leh leiding, deilou leh leilou ding chi himaita. Deiteel nading dang lah kinei tuanlou ahijiah in lei tei2 mai ngaita a, azuah sawn te'n jong tuami dungzui a ahing mantam sah uh ngaikia zelta ahi. tambang hun ah I Zogam kineisah zel uh khu show thei ulei aphattuamna hing umzel thei ding dan hileh kilawm hial hi.

Tualeh alangkhat ah adatmawh leh puahnat huai diah mama ahileh; tuabang a kol mahajon te kung a Rs 28/kg wholesale a valate'n uang deuh sem in ahepi mama uh ami-asa te uh kung ah angiam theipen  in Rs 50/kg in zuahsawn kia zel ua, mun khenkhat ah bang Rs 60/kg tungpha a, puahnat huai thei mama hi. Kol mahajon te chilou eimi leh eimi jong hun lemtang a metna huaisetah sui kitam jing a, tambang igamtat dante uh pen eima mimal sia leh pha theina ahita a, sun leh zan a Biahinn a Bible isim busuah te uh geeldoh zel vai in, panpi ngaite panpi dingdan igente uh theijing vai in, eima tung a tungding mitung a jong bawl ding ahi chi phawng jing lei silpha tampi hing piangdoh tham ding ahi.

English te'n PENNY WISE and POUND FOOL achite uh kihi nalai ma adiai mah! Dukan neu nou2 bawl itam mama ua, wholesale dealer tan tungpha umnailou phot ihi jiah un kolte khutnuai a umding mah ihi ua, hinanleh thutah  khautah in paipi lei amaute jong dihtah a paisah thei nading lampi umtham ding ahi. kolte'n eite ahing solna sang a eite ei leh ei kisol nasa jing nalai ihi ua, Biahinn a kumtawn hinna leh vangam kaiding thute igen jing lai un kol mahajon te kung a van kiman tah a leina mun midang hinsawn nuamlou te ihi ua, puahnat jong huai zel sam ahi.Tuchiang in wholesale agency lam sai eimi hing umpan ta a, tuabang eimi tampi company toh direct a kikhutzop, igam a van poimawh tuam2 hing polut ding hing kibelap jing leh chi lunggul huai jing hi.

Tambang hun hamsa ah uleh nau khat leh khat kilungsiat tuah vai, kideisah tuah vai, khat leh khat phattuam nading te kikawh mu tuah jel vai, Christ a unau khat leh khat athawn a iki piah zoulou in jong nehsiat da vai in, lockdown sung a tampi kholdoh tei2 sang in phattuam ngaina nasep tampi bawldoh somlei, igam ah ki-itt ki-ngaina pungsem van in, igam hing khangtou van, kol leh vaite tung ah vaihawm vai in gentheite gentheina kibelap sang in dinmun nopzawh ah itun thei ding ua, LOCKDOWN gentah lou in MAUTAM KIAL tanpha jong hamsa lou kei in ipal gaalkai thei ding uhi.

VANMAN KHANGPHUT LEH TAMPHUT(kiam ngailou)KHU EI AGAM A TEENG TE KHUT A KINGAH JING AHI. PANGKHOM IN KIAL DOUNA DING IN VANMAN KHANG PHUT JING TE DOU MASA PHOT VAI!

-:(25-05-2020):-

Bible Sim Suo ~ Bishop MELC

CORONAVIRUS zieh a khovel pumpi in lockdown akibawl lai in Shillong aum Pi Manpi w/o Upa Khamzalam Manlun in Pasian kunga kilan in ka bawl theipen chi'n Laisiengthou simna anei hi.

Dt. 20/04/2020 apat 30/04/2020 (Ni 11) sung in khatvei a simsuo a, tualeh a nivei na dingin Dt. 2/5/2020 apat 13/05/2020 (Ni 12) sung in asim zou kia hi.

Ama hi diabetes natna nei ahia, mit hatlou ahiban ah natna ziehin gilkial bai, tha chau bai hinanleh Pasian min in ama leh ama kihambawl in ni 23 sungin Laisiengthou bu nivei busuo hi.

Tambang Upanu MELC (Manipur Evangelical Lutheran Church) sunga inei kha uh Pasian guolzawlna ahia, ikipahpi mama hi. Upanu Manpi in Laisiengthou asim dan Hattuom mite etton dingin hoi mama hi. Lockdown hun sunga Pasian thu Laisiengthou a Hagau Ann kivah zing ding khu gingtu hina ah poimaw mama hi.

Pasian in Upanu Manpi guolzawl in um tahen. Mailam hun ah Laisiengthou simzou zel ding leh etton tah hizou dingin Mangpan umpi tahen. Ama leh a innsung mite'n guolzawlna atan na uh hing hita hen chin deisahna lianpi ka pie hi.

~ Bishop, MELC

-:(24-05-2020):-

SAI in Trial din sam

BIHAR, MAY 24, 2020:  INDIA khawpi Delhi toh kigamgi India adia private company omna tampen lawi a kigen Gurgaon (Haryana) apat Bihar tan apa Mohan Paswan cycle nungah tousak in 1200Km val taipi a, ni 7 sungin (10-16 May) in a tenna inn uh tunpih zou hi.

Amah ahileh Jyoti Kumar, kum 15 mi, Class VIII simlel ahi.

Himi thu in India pumpi zel suak a,  Sports Authority of India (SAI) bil tanpha dengkha hi.

SAI nuaia Cyclist Federation in Trial (etkhiatna) dingin a sam/chial ua,  tun June ah Cycling Trial va bawl ding hi. A lohching ding KV Media in kideihsak hi.

Good Luck, Dear Sister!
------------

**Lockdown ziakin gam pumpi in buaina tuak hi. Tua kom kalah kum 15-a-upa numei naupang khat in apa cycle a puo in Gurugram (Haryana) apat Bihar lam a innlam zuonin paipi hi.

Kaal khat sung lut in apa cycle a puo in approximately 1200 km vel dia gingtat huoi Gurugram apat Bihar a aom na inn Darbhanga kichi mun tung zou uhi.

Akigen numei naupang nu ahileh amin Jyoti Kumari ahia Class-VII simlai ahi.

Tam naupang numei nu apa Mr. Mohan Paswan khu vangsiet huaitah khat a akeng langkhat kisukha ahi.

Tam naupang nu apa Gurugram a mi auto rickshaw heh a kilotawm a um ahia, Lockdown ziak a hethei nonlou in.

Ama un Gurugram apat Bihar juondi truck khat ahoupi ule truck nei ten 6000 nangpia ding u achi ule ama un asum apai neilou ahichiang ua atanu in Rs 500 man cycle khat alei un hichia hing pei uhi.

May 10 a hing kipankhia un May 16 a Bihar hing tung uh**.

~ Editor,  KV Media

PASIAN NGAIHSAANNA POIMAWH


By: Pastor Thangdoulal

Jesu Khrist nung ka zuihkhawmpih saptuamte, i Pa Pasian, Tapa Pasian, Kha Siangthou Pasian min in, kei leh ka innkuante'n lung kituaktak in, Innmun pan in chibai ka hung buk hi.
BIBLE:   "Tuachiin ama'uhte'n Israel mite lak ah, a va-gam etna uh thutut hoihlou a hung puak ua, "Ka va-gam etkhiatna uh gam pen, a sung a teengte nekzohsa vive ahi; tualeh ka va-muh uh mite zong mi lianpipi ahi uh hi. Tua mun ah, Nefilim mite ka mu uh hi. Anak mite pen Nefilim mite a kipan a hung kipankhia ahi uh hi; ka kimuhdan un kou pen, kauphe tawh ka kibang giap ua, ama'uhte mitmuh in zong tua bang mah ka hi uh hi," a chi uh hi (Kis. 13:32-33).

Khristian hinkhua pen, khualzinmi innlam a zuan a pai tawh kibang in, i Toupa Pasian in eite a diing a a hung bawlsak vaan-inn zuan a paina ahihna ah, haksatna, lungkham sinkhamna, lungdonna, leh chihmawtak a omnate in a hung bop hun a omthei diing a, lungkiatna diing haksatna tampi phuuk hun zong a om diing a, Pasian Ngaihsaanna tawh panlakna a omkei leh, eimah leh i mite tung ah Pasian lungnuam louthei diing hi. Ni danglai in Israelte tung ah zong hibang in a na tungta ahihman in dik diing in ka gingta hi. Tuaziak in hih a nuai a thute i ngaihsun khawm diing uh hi.

1. I Haksatnate Uh Saang in Pasian Neuzaw Lou Hi
Khristiante'n khelhna khuukpi nusia a, eite a diing a Pasian mun sehna (vaangam) lam zuan a kal i suanbang un, Israelte'n zong a saltanna uh Egipt gam nusia in, ama'uhte a diing a Pasian in a sehsak gamchiam zuan in a hung kalsuan ua, lamkaal ah gimna, haksatna, leh lungdonnate tampi tuakkha uh hi. Hichibang in haksatna tampi tawh a hung pai ua, ama'uhte a diing a Pasian gamchiamna mun a luut diing kuan un, gam enkhe diing mi a kisawl ua, tuate lak a a tamzaw (mi 12te lak a 10te) in, Mite Lian Muh ua, Pasian Lian Muh lou uh hi. Eite bang i chi ua leh? Mite Ngaisaang in Pasian i ngaisaang kei kha maw? Mite lauhbawl in Pasian i laubawl kei kha maw? Mite thu mang in, Pasian thu i mangkei kha uh hiam? Hibang i hihkhaak diing uh lau-huai mahmah hi. Pasian mah ngaisaang ni. I haksatnate uh saang in Pasian lianzaw a, thupizaw hi.

2. Israelte Bang a Hoihna Lam-en Ngamloute I Hi uh Hiam?
Bible: Gam enkhe diing a kuante lak a pang, Nun tapa Joshua leh Jephuneh tapa Kaleb in a puante uh a botkeek ua, Israel mipi kikhawm zousiah kiang ah, "Ka va-etkhiatna uh gam pen, gam hoihtak ahi. I tung ua Toupa a lungkim naakleh, Ama'n hih bawngnawi leh khuaizu luanna gam a hung tut diing a, eite a hung pe diing hi.  Toupa tung ah giitlouhdah photphot un; tua gam mite zong laukei un, ama'uhte i an diing uh ahi uh hi; a kihumbitna un ama'uhte a nuseta a, tualeh Toupa'n eite hung ompih ahi; ama'uhte laukei un," a chi uh hi. Hilezong mipi kikhawm zousiah in ama'uh suang tawh den a sawm uh hi (Kis. 14:6-10a). Tuachiin Pasian in hibang in a gen hi: Toupa'n Mosi leh Aaron kiang ah: Hih mi gilouhonte'n, bangtanvei kei dou a phun diing uh ahia? Israel mi phun-haatte phunnate ka za a, kei dou in a phun uh hi. Ama'uhte kiang ah, "A hing ka hihna bang in," Toupa'n a chi hi, "Na gen uh ka zaak bangbang in na tung uah ka bawl diing hi: hih gamdaai ah na luangte uh a puuk diing hi; na lak ua kipan a kum sawm nih tunglam, kisimna a minkhum, kei dou a phun zousiah a puuk diing uh," a chi hi (Kis. 14:26-29). Pasian muang a hoihna lam-en ngamloute tung ah Pasian in sihna tungsak hi. Tu a i muh leh thuak uh haksatnate a pan a, Pasian muang a hoihna i lam-et diing uh Pasian deihna ahi a, tualeh hibangte tungtawn a Pasian in a Pasian hihna kilanghsak ut hi diing ahihman in hibangte Pasian min a i nawk/phuuk diing uh pen Pasian deihna leh eite mawhpuakna zong ahi. Tuaziak in thathak la ni hang in, i muhphaak ua om haksatnate a kipan a hoihna lam-en ngam diing in Pasian min in i kipanthak diing  uh hi.

3. Israelte Bang a Kimuanmawhna tawh Omte I hikha uh hiam?
Pasian in ama'uhte kiang a a piakna gam a luut diing in Israelte a kimuangkei uh chih pen, i theih chiatsa uh ahi. Bangziak a kimuanglou uh ahia? I chihleh, ama'uhte'n Pasian ah ginna neilou uh hi. Ginna a neihlouh ziak un, launa in ama'uhte lak a vai a hawm a, kauphe tawh kibang a, bawltheih neiloute bang in kimu uh a, a mailam diing uh tawh kisai in lau mahmah uh hi. Tuachiin ama'un Pasian muanna ziak a launa neilou tegeel suang a denlup a sawm lawh uh hi. Tuaziak in sanggamte aw, eite tawh hung omkhawm Pasian ahihman in laulou in a pai diing ua, Pasian in eite a diing a a sehna mun tangtak a i tuna diing uh i ngaihsut zaw diing uh hi. leitung ah bangbang om in, haksatna bangteng tuakta lehang zong lau lou in Pasian ah i dingkip semsem zaw diing ua, Pasian ompihna thei kawm a kimuangtak a om diing in pan i la zaw diing uh hi. 

4. Kua I ngaisaang diing ua? Mite maw Pasian?
Pasian in a teenna diing ua a piakna gam a luut diing pen Israel mite a diing in ahithei diing sil in kilangh lou hi. Pasian in ama'uhte a diing a a gam chiamna mun a teengte thupi a sa ua, haat a sa ua, a kulhbaangte uh zong thupisa in ama'uhte dou diing pen ahitheilou diing in ngaihsun uh hi. Aziak pen ama'uhte'n a Pasian uh saang in tua gam a teengte a thupisa zaw ua, tua in a tung uah siatna tun hi. 
Leitung ah thupi i sakte mah ki-ngaisaang a, lian i sakte mah zong kilau taangpi hi. Na leitung hinkhua ah, Pasian thupi nasakna gen diing hilechin, gen diing bangzah na nei diai? Mite saang a Pasian na ngaihsaan zawkna gen diing hilechin, na gen diing a tam taktak na diam? Na hinkhua taangthu mi dangte'n gensak lehang, Pasian mi taktak na hihna bangzah a gen diing uai? C. Ronaldo bawlpek siamsate'n C. Ronaldo ngaisaang ua, Messi bawlpek siamsate'n zong Messi ngaisaang uh hi. Tuachibang in Pasian thupisate'n Pasian ngaisaang ua, Mihingte leh Sum-le-paai thupisate'n zong mihingte leh sum-le-paaite mah ngaisaang uh hi. Nang Pasian na ngaisangta hiam? Na hinkhua zakdan ah, Pasian na ngaihsaanna a kilanghta hiam? Chih thute ngaihsut a, Pasian lam mah en tawntung diing in Toupa Pasian in thupha hung peta hen.

ZU-ZUAH KHAAM APHATTUAM EI?

~ Major Muanpi Zou

INDIA north east state te lah ah Assam leh Meghalaya te'n dry state chi pomlou in agamsung uah Zu-zuahna te phalpiah in tuami te jiah in a state uading in REVENUE hoi mama khat suah thei hi. Hinanleh Mizoram leh Manipur te'n tuabang in bawl utlou in dry state chi'n kiphuang ua, state sung pumpi ah Zu zuah phal ahisih a, tambang te'n phattuam louna tampi nei hi.

Manipur leh Mizoram pen DRY STATE chi ahivang in Zu kimu pungpang lou china hituanlou hi. Adihtah a gen ding in dry state loute toh kibang a bailamtah a muthei in a um veve a, hinanleh akikhiah na pen ahileh  state dangte  ah WINE STORE um a, dry state te ah tuabang umlou in BLACK MARKET dan in pai a, tuajiah in Zu mantam mama a, adon te'n lah ngawl mama tuanlou ding ahijiah in illegal trade hing um a, transport te tungtawn in zu khu state tuam2 te apat in alom2 in aguh in hing puah ua, aguh in kizuah a, aguh in kilei a, aguh in kidawn a, langtang tah in khamjing veve uhi.

Etsahna ding in Assam state govt in jan-june 2019 sung in zu zuah apat REVENUE Rs 824.92 crore mukhia a, tualeh Meghalaya in kum 2019 sung in REVENUE Rs 260 crore mukhia a, tambang sum kimute apat in state govt adding in phattuamna tampi tun a, tualeh alamkhat ah nasepna petu (employment generation) khat jong ahi. Manipur pen centre apat chilou adang muhna um senglou hi.

Zuzuah ahoilouna tampi  ithei maithei uhi. Hinanleh zuzuahlou ahoilou nate tamzo mama ding ahi. Etsahna ding in Manipur a zu (local zu te chilou) khu langtang tah in kizuah lou a, aguh a akizuah jiah in aman ahip thum/hipli in tam a, tuate pen assam leh Meghalaya apat hing kipuah ahia, tuami pen akileina state govt ading in phattuam mama a, hinanleh akizuahna state adin manna liantah ahi ban ah, mantawm tah a leithei khat mantam tah a state govt adia bangma a panglou a kilei jing veve khat suah hi.

Lamka dinmun adin entalei:- guwahati leh shillong a BLENDERS PRIDE whiskey bottle khat 750ml te Rs 450/- vel a kilei khu, Lamka ah aguh in Rs 950/- lah vel man a, tami pen kitheipi neite rate ahia, tuachilou in Rs 1200/- velin kilei zel hi. Tuami jong dei hun2 in kimuthei lou nalai hi.

Manipur state ah Zuzuahna kikhamlou hitaleh, zu dawn te ading in zuman akiman mama ding a, bazaar dung ah WINE STORE um henle'n, naupang kum 18 nuailam te kung ah zuah oilou ding kichi henle'n, zu leiding phot in aadhar card kitoi chiat henle'n, apoimawh leh zu donna munding bar chite bang um henle'n, tami pen state govt in phalpiah taleh, Manipur gam pen tambang a zawng talawm lou ding ahi. Tam pen Christian dan toh kituah lou ichi maithei, hinanleh Meghalaya state khu eite sang a jong Pasian lam a nasatah a hatzawh uh ahia, hinanleh agam uah langtang tah in zu kizuah a, adon te jong pilvang mama uhi. Tambang hitaleh tuitha luipang, munsip chinteng a zudon sang in bar ah koipou in hun nuam zang nuamchiat ding in gintat huai a, tuabang hun izat napen jong govt ading a sil phattuam khat leh adon te ading a jong thoveng khat hiding ahi. Koipou pilvang chiat jodi'n tahsan huai hi.

Silbang kim ah eima sie leh pha theina ahi. Zu kizuah akiphal lou jiah in adon ten mantam pipi a lei in don veve ua, tahsap lawh hial uhi.

Tun jong igam ah TALAB, SHIKHAR leh KHAINI te masang a Rs 20 mante tun Rs 100 amanta a, tampen bangma dang jiah hilou, akikhaam jiah ahi. Aneh ding te'n lah ngawl tuanlou ding ahijiah un, bangma khaamlou kei in kizuah leh anete'n sum tampi save ding ua, tuapen a innsung ua ding in phattuam ding a, lamkhat ah tuami alei jiah un govt kung ah jong REVENUE tampi muhna hiding ahi.

TUAJIAH IN IGAM UAH ZUZUAHNA KHAAMLOU IN UMLEH MIPITE ADIN PHATTUAM VA'N, GOVT JONG HAUSA DEUH VAN, MUH BAILAM, DAWN THOVENG LEH ZAUTHAWNG DING BANGMA UMLOU KEI IN PILVANG TAH A KHANGTOU LEH CHANGKANG NA KHAT HIDING IN NA GINGTA EI!

-:(54-05-2020):-

Featured Post

KHRC Condemns CM's Churachandpur Helicopter Visit

Lamka, July 4, 2026: The Kuki Human Rights Council (KHRC) has strongly condemned the Government of India for facilitating Manipur Chief Min...

Recent Posts